Kesküla on nördinud ja väsinud otsimast. Söögikohas on täitmata kaheksa ametikohta ning ta ei looda enam, et suudab inimesi leida.

„Mind paneb muretsema üldine tendents, meie noorte suhtumine. See ei ole ainult minu ega Rapla probleem. Viimasel ajal on neid signaale palju olnud, et tööd on, aga ei leita sellele ametikohale sobivat inimest," ütles Kesküla Ärilehele antud intervjuus.

Tema sõnul on paljud tänased tööd otsivad noored väga kehva kvaliteediga. „Küsitakse, et kas tulevikus üldse pensionit saadakse. Ma ütlen, et selliste noortega, kes praegu tööturule on tulnud, ei saa me pensionitest üldse rääkida, nad ei ole suutelised meid üleval pidama."

Kesküla arvates algab kõik kodust ja koolist. „Koolis ei tohi enam õpilastelt midagi nõuda. Peab tegema nende jaoks kõik huvitavaks ja meeldivaks. See ei ole aga ainult Eesti probleem, see on ülemaailmne tendents," rääkis toidukoha omanik.

Mis toimub aga kodudes? Kesküla meelest on paljud inimesed pankade laenuorjad ning seega on neil kadunud ka töö tegemise lust. Nad peavad tööd tegema, veri ninast väljas. Lapsed kasvavad ise kodus. Nädalavahetusel püüavad vanemad lõõgastuda, et siis esmaspäeval väsinuna jälle tööle minna. Nii tekibki tülpimus kõigest. 

Mille eest palka saab?

Kesküla avas Rohelise Aida koos abikaasaga, neil on missioon. Nad ei soovinud suurt raha teenida vaid promoda tervislikku toitumist. Uuringutest on välja tulnud, et üks noorte suhtumise ja kehva tervise põhjustaja on ka toitumine - seda mida me endale sisse sööme ja joome. "Me siin mõtlesime, et püüame tuua tervisliku toitumise Rapla inimesteni," ütles Kesküla.

Üllatuslikult võtsid kliendid neid kiiresti omaks ning väikese töötajaskonnaga suudetakse praegu tagasi teenida alustades ettevõtmisesse pandud raha. Samas ei suudeta väikese, kuid tubli töötajaskonnaga kauem vastu pidada. Kaheksa kätepaari on puudu, aga neid ei ole võtta kusagilt.

„Tean noori, kes ise tööd ei otsigi, vaid ootavad, et küll keegi pakub. Ja siis arvatakse, et palka saab tööle tulemise eest, töötamine ise juba on lisatasu eest. Mida tüütum töö, seda suurem palk," ütles Kesküla. Tema sõnul otsitakse huvitavat tööd, aga kui küsida, mis siis on huvitav, siis ei osata midagi vastata.

„Ameerikas kutsutakse suurt hulka noorsugu „moroniteks" (idioot, lollpea - toimetus). Need on noored, kes ei oska ja isegi ei suuda  midagi asjalikku teha."

„Jah, me oleme tõesti võib-olla nõudlikumad kui mõned teised, meile on oluline, et inimene tööd ka reaalselt teeks," lisas ta.

Palga osas ei ole Kesküla enda sõnul koonerdanud: „Mina olen tööotsijale öelnud, mida neilt eeldame ning küsinud, et millist palka ta selle eest soovib. Oleme paljudega sel moel kokkuleppele saanud. Ma ei taha, et nad kuu aja pärast palga pärast nurisevad, tingimused oleme ju eelnevalt kokku leppinud."

Roheline Ait teatas eile oma Facebooki lehel muuhulgas järgnevat:

Täna on meil olukord, kus vastupidiselt spetsialistide arvamusele on meil päris arvestatav hulk toredaid ja loodetavasti ka rahulolevaid kliente - meie sügav tänu ja kummardus Teile kõigile! Kahjuks on aga hoopiski üllatuslikult puudus töötajatest - nii kokkadest kui ka teenindajatest. Ausaltöeldes oleme ikka ja jälle lootnud, et ehk midagi muutub. Et ehk kohe-kohe leiavad meid inimesed, kelle maailmavaade ja soov midagi muuta ühtib meie soovide ja maailmavaatega - kahjuks peame tunnistama selles osas oma läbikukkumist.

Seega - vabandame kõikide meie tänaste klientide ees ja nüüd ongi käes see hetk, kus anname ametlikult teada - et alates uuest aastast suleb restoran Roheline Ait oma uksed!

Tulevikus uuesti

Pekka-Paavo Kesküla ei plaani toidukunsti ja kulpi siiski nurka visata. Ta plaanib end selles valdkonnas veelgi täiendada ning loodab, et ehk õnnestub mõnes teises linnas ja mõne hea partneriga uuesti restoran tööle saada.