Helen Sildna: loovisik on tulevikus kõige perspektiivikam ettevõtja
Loovisik on tulevikus kõige perspektiivikam ettevõtja, kellesse investeerida, ütles kolmapäeval toimunud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants- ja majandushariduse seminaril „Noored. Karjäär. Majandus.“ Tallinn Music Week’i korraldaja Helen Sildna.
„Vaadates Põhjamaade, näiteks Soome, Rootsi ja Islandi praktikaid, tekib küsimus, miks me ei suuda oma talente eksportida? Näiteks Soome on loovisikutesse ja loomesektori firmadesse investeerinud sajandi jooksul ja loonud kõikvõimalikud tingimused loovsektori arenguks. Neil on edunäited - Marimekko, Iittala, Nokia,“ rääkis Sildna ja lisas, et ka Rootsi on võtnud teadliku otsuse investeerida talenti ja loovusesse.
Sildna sõnul on Eesti loomemajanduse suurimaks nõrkuseks see, et toetusmehhanismid ei arvesta tihti loomesektori ja väikeettevõtluse eripäradega ning loomevaldkondade haridus ei sisalda ettevõtlusõpetust. Ta tõstatas küsimuse: millised on need Eesti disainerid, arhitektid või muusikud, kes lõpetavad looverialadel ja kuidas nad selle haridustee lõpetavad? „Kas nad lõpetavad nn täispaketiga ehk on ka võimelised rajama oma ettevõtte, koostama eelarvet, leidma kliendid? Või kasvatatakse neid puhtalt kunstnikeks?"
Loovisik ei peaks Sildna sõnul pärast hariduse omandamist mõtlema, kas nüüd mõni riiklik organisatsioon või asutus palkab teda või ei. "Haridustee peaks andma talle oskused läbi ettevõtlusmudelite oma karjääri ise kujundada ja teostada,“ märkis Sildna.
Ka Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu tõi oma ettekandes välja, et kultuurivaldkonna ametid jäävad tasuvuse poolest edetabeli lõppu. Statistikaameti andmetel on erialade lõikes kõige tasuvam töötada arvutiteaduste ja tehnikaaladel, kus keskmine sissetulek on vahemikus 1100-1300 eurot kuus. Kõige madalam on palgatase aga kunstide ja humanitaaria valdkonnas, kus kuusissetulek jääb keskmiselt alla 700 euro, ja mida õpivad enamasti naised.
„Eesti hariduspilti iseloomustabki üldiselt koondumine nn naiste ja meeste erialadele, mis kandub hiljem edasi ka tööturule ja toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, näiteks suure erinevuse naiste ja meeste keskmistes palkades,“ ütles Maripuu.
Tema sõnul võiks poisse ja tüdrukuid julgustada karjäärivalikul avaramalt mõtlema ja suunata neid erinevate erialade juurde, mida nad ei ole ise osanud valikuna kaaluda. „Rohkem naisi IT-valdkondadesse,“ tõi ta näiteks ja lisas, et PISA-uuringute põhjal on poisid ja tüdrukud reaalteadustes tegelikult sama tublid, seega ei jää asi oskuste taha. „Kokkuvõttes on ikkagi oluline, et valitud eriala oleks huvipakkuv ja arendav,“ sõnas Maripuu.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus korraldab majandusõpetajatele suunatud seminari juba neljandat korda - eesmärgiks õpetajate ja seeläbi õpilaste finantsteadlikkuse tõstmine ning ühiskonnas rahandus- ja majandusalase hariduse vajalikkuse teadvustamine laiemalt. Tänavu keskenduti majandusõpetajate seminaril noorte haridus- ning karjäärivalikutele.
