Jürgen Ligi on oma diktatuuriliku juhtimisstiili ja ignorantse suhtumisega hästi tuntud, kuid see, mis praegu maksudega seoses toimub, ületab igasuguse tolerantsuse piiri. Minister Ligi solvab avalikult ja ametlikult kõiki ettevõtjaid ja katuseorganisatsioone ning peab neid rumalateks ja maksupetturite eestkostjateks. Oma käitumisega sülitab minister näkku ka riigikogu rahanduskomisjonile, kes märkis, et ettevõtlusorganisatsioonidega tuleb eelnevalt asjad läbi arutada.

Kuid minister ju teab, mida ta teeb – keegi ei hakka talle ütlema, mida ta peab tegema. Kas nii käibki demokraatlikus riigis: on minister Ligi arvamus ja on vale arvamus? Minister lahmib valimatult. Siinkohal teen ettevõtjana üleskutse, et minister Ligi peab tagasi astuma.

Kummaline on seegi, et erakonna sees arvavad ka erakonnakaaslased, et minister Ligi on ületanud miljoneid kordi hea tava piire, kuid midagi ei juhtu – ta toimetab endiselt edasi nagu buldooser. Kas see on ettevõtjate süü, et koalitsioon on andnud lubaduse vähendada tulumaksu määra ja tänu sellele tekib riigieelarvesse puudujääk - ei ole ju. Kas töötaja võidab sellest, et hakkab iga kuu saama hinnanguliselt 2 eurot enam – ei võida ju. Kas riik kaotab sellest, et on andnud seesuguse lubaduse – kindlasti kaotab! Kas ettevõtja peaks kinni maksma valimislubaduse – ei pea!

Kahtlemata peab eelarve olema tasakaalus ja täiesti normaalne on see, et kui tulusid planeeritud mahus ei tule, siis järelikult tuleb kulude poolt kärpida. Mitte midagi raketiteaduse valdkonnast, lihtne ja loogiline. Ei saa minna poodi, kui ostu sooritamiseks vahendeid napib.

Tuleme tagasi maksuseaduste eelnõu ja sellega seonduvate jaburate olukordade juurde.Ettevõtete katuseorganisatsioonid on koos ja ka eraldi pöördunud rahandusministeeriumi poole ning välja toonud seadusemuudatuste puudused, kuid arvatavasti on need käesolevaks ajahetkeks suisa ära põletatud, sest uues eelnõus ei ole mitte ühegi institutsiooni seisukohti arvesse võetud.

Tõsi ta on, et eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ja ettevõtlusorganisatsioonid saavad seekord öelda, mis neil öelda oleks, kuid milleks see vajalik on, kui eelmisi ettepanekuid ei ole selles eelnõus arvessegi võetud. Ministeerium oleks võinud vähemalt niigi palju teha, et oleks põhjendanud, miks ühte või teist ettepanekut ei ole uue/vana eelnõu taaskord käiku laskmisel arvesse võetud. Ignoreerimise juures on kõige nukram aspekt see, et kõik see on ametnike, ettevõtjate ja vabatahtlike töö, mis visatakse vastu taevast ning mida pole karvavõrdki hinnatud.

Nii nagu ütlevad Siiri Sisaski ja Peeter Volkonski laulusõnad: „Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks veel ainult kõlbab inimene siin?„

Me oleme valinud poliitikud tagama meile paremat elu ja looma paremat tulevikku, kuid üks minister on selle sootuks unustanud, et ta on valitud rahva/ettevõtja poolt ning seda häält tuleb kuulata, mitte pidada ebameeldivaks sääsepininaks, mida võib täielikult ignoreerida.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester on öelnud nii: "Nii eelnõu mõte kui sõnastused tuleb üle vaadata ja ettevõtlusorganisatsioonidega asjad läbi rääkida". Kuid minister Ligit see kommentaar ju ei huvita, sest ta saadab sama eelnõu mikroparandustega lihtsalt jäärapäiselt uuele ringile.

Kulla minister, kas Teiega suhtlemise keel on vale, et Te ei mõista, mida Teile räägitakse? Kui see on nii, siis on ülim aeg laskuda rahandusministeeriumi liftiga esimesele korrusele ja mitte iialgi enam sellesse hoonesse tagasi tulla.