FOTOD: Majandus kidub, aga mitte Rocca al Mares?

Delfi fotograafil oli täna asja Eesti ühe suurema kaubanduskeskuse Rocca al Mare lähistele. Piltnik kiikas ka poehoone poole. Vaatepilt, mis talle avanes poemaja parklas, ei toitnud ühelgi moel pankade ja rahandusministeeriumi väiteid, et Eesti majandus on üleootuste halvasti kasvanud.

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8 protsenti ja brutotunnipalk 7,1 protsenti.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui teises kvartalis, mil aastakasv oli 8,5 protsenti.

"Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2012. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 42,3 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 8 protsenti," teatas statistikaamet.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis kolmandas kvartalis 5,8 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheksandat kvartalit järjest.

III kvartalis 0,4protsendiline kasv

Kuigi Eurostati andmebaasis on Eesti III kvartali majanduskasvuks kirja pandud 0,6 protsenti, siis Eestis kasutatakse üldiselt 0,4protsendilist näitajat.

Eurostat kasutab nimelt aastakasvu puhul sesoonselt korrigeeritud numbrit ning teine number on sesoonselt korrigeerimata aastakasv.

Rahandusministeerium raporteeris hiljuti, et ehitussektoris eelmise aasta lõpust alanud ebakindluse süvenemine on suvest alates peatunud ning tarbijakindlus on pigem tõusutrendil.

Tarbimise poolt vaadates on viimase kvartali arengud olnud ministeeriumi hinnangul positiivsed. Maksuameti andmetel on kerge hõive kasv jätkunud ning keskmise palga kasvutempo isegi suurenenud, nii et kogu majanduses makstud palgatulu oli kolmandas kvartalis kaheksa protsenti suurem kui aasta tagasi.

Jaekaubanduse nominaalkasv on püsinud sellel aastal stabiilselt seitsme protsendi lähedal, mis alaneva inflatsiooni taustal tähendab viieprotsendist reaalkasvu.

Koos teenustega võib eratarbimise kasv jääda sellest veidi madalamaks.

Järgmise aasta eelarves on arvestatud tuleval aastal majanduse reaalkasvuks 3,6 protsenti ja nominaalkasvuks 6,8 protsenti. Euroopa Komisjon ootab oma prognoosis näiteks reaalkasvuks kolm protsenti ja nominaalkasvuks 6,5 protsenti. OECD langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti tuleva aasta reaalkasvu 3,6 protsendilt 2,4 protsendile.

Järgnevalt saate vaadata fotosid puhkepäevasest osturallist: