Pärast teise kvartali langust, pöördusid ettevõtete kasumid kolmandal kvartalil 5-protsendilisele kasvule. Suurima panuse andis hulgi- ja jaekaubandus, mille kasum kasvas aastases võrdluses 40 protsenti. Ka meie peamise eksportiva sektori, töötleva tööstuse ettevõtete kasumid, mis olid languses alates eelmise aasta viimasest kvartalist, pöördusid kolmandal kvartalil taas kasvule. Tugeva panuse ettevõtete sektori kasumite kasvu andsid veel mäetööstuse, energeetika ja kinnisvarasektori ettevõtted.

Oluliselt pidurdas ettevõtete kasumite kasvu juba kolmandat kvartalit järjest transpordisektori ettevõtete kasumite langus, mis on ka SKP kasvu peamiseks piduriks olnud. Enam kui aasta järjest on kasumid vähenenud ka ITK sektoris ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetel. Ettevõtete kasumid kasvasid vaatamata sellele, et kulude kasv oli müügitulust mõnevõrra suurem.

Palgakasvu kiirenemine ei ole ettevõtete tööjõukulude osakaalu müügitulus ja lisandväärtuses kasvatanud. Kui palgad kasvasid kolmandal kvartalil 8,8 protsenti, siis ettevõtete müügitulu 10%protsenti. Põhiosa müügitulu kasvust tuli hulgikaubandusettevõtetest. Kuigi ettevõtete kasumid jõudsid kolmandal kvartalil kõigi aegade kõrgeima tasemeni, on kasumite osakaal müügitulust ehk rentaablus siiski madalam, kui enne majanduskriisi. Ettevõtete rentaablus on langenud juba alates eelmise aasta viimasest kvartalist.

Ettevõtete kasumite kasvu on koos müügitulu suurenemisega panustanud ka tööjõu tootlikkuse kasv. Sellel aastal on tööjõu tootlikkus müügitulu alusel kasvanud nominaalselt üle 7 protsendi ja ka kolmandal kvartalil oli kasv üle 6 protsendi.

Ettevõtted investeerisid esialgsetel andmetel 14 protsenti rohkem kui aasta varem. Nagu teisel kvartalil, andsid suurima panuse energeetikasektori investeeringud. Varaliikide lõikes suurenesid investeeringud enim ehitistesse. Koos kiire palgakasvu, tarbijate kindlustunde paranemise ja inflatsiooni alanemisega, oli kolmandal kvartalil tõenäoliselt ka eratarbimine tugev. Kahjuks aeglustab majanduskasvu aga ekspordi vähenemine ning suurenenud väliskaubanduspuudujääk.