„1991.aastal tundus, et asi on selge. Kapitalism ja isikuvabadused on võitnud. Pärast 2008.aastat näeme, et need majandused, mis põhinevad vabadustel, need ei toimi ning need, kes vabadusi piiravad, on oluliselt edukamat," selgitas Perens valijate nägemust olukorrast. Seepärast on ka levinud arusaam ja ootus, mida lisaks lugupeetud majandusteadlased nagu Paul Krugman levitavad, et majandust tuleb üha enam reguleerida. Et kui vaba turumajandust ei ole, siis pole ka kriise.

Kriisi põhjused ja tagajärjed

Perensi sõnul on viimase kümne aasta jooksul toimunud tugev jõukuse kontsentratsioon. Samas suhteline jõukus pigem kahaneb. Kriisi põhjusi ei ole kindlasti üks, vaid mitu. Tagajärg on aga, et valijate survel toimub aina rohkem reguleerimist. Seda peegeldavad ka viimased valimised Euroopas. Perens tõi näiteks Prantsuse presidendi valimised ja võimule toonud loosungid. Või radikaalse näiteks Ungari peaministri Victor Orbani riigistamised või ülereguleerimise.

Arenenud riikides on 20% rahvastikust, aga 80% võlast. Arenevad riigid moodustavad 20% maailma majandust aga hoiavad 80% valuutareservidest. „Ehk sisuliselt on arenevad riigid rahastanud arenenud riike," sõnas Perens.

Praegu vaadatakse investeerimisel poliitilist seisu. Enne oli vastupidi, majandus mõjutas poliitilisi valikuid.

Pankade usaldus languses

Lisaks pangad ei usalda teineteist. Kui enne laenati omavahel, siis nüüd on kõige keskmes Euroopa Keskpank, mis töötab justkui puhvrina. Samuti on ühiskonna usaldus pankade suhtes ilmselt kõigi aegade madalaimal tasemel. See kõik väljendub madalas majanduskasvus. Euroopa majandust pidurdab Perensi hinnangul usalduskriis.

„Ühiskonnal on õigus pankasid reguleerida, aga selle peab keegi kinni maksma. Selleks on klient ja sellest on oluline aru saada," ütles Perens, kes on mures, et pankade sõnum ei jõua kohale. Reguleerimine on kallis.

Perens kiitis Eesti kohanemist kriisist. Praegune Eesti seis on väga hea, oleme hästi välja tulnud kriisist. Finantseerime sisuliselt oma laenusid ise, loetles ta. Samas on tekkinud terved ühiskonna grupid, kes enam laenu ei saa.

Maailmas toimub rikkuse ümberjagamine läänest itta. Eesti on selle vahepeal, mistõttu on meil nii kaotada kui ka võita.

„Mina usun vabasse turgu. Ma ei usu regulatsioonidesse," lõpetas Perens.

Konkurentsiamet tähistas konverentsiga oma sünnipäeva. Ameti moodustamisest möödus käesoleva aasta oktoobris 20 aastat.