Vaesusriski näitaja jaguneb omakorda kolmeks: sissetulekuvaesus, materiaalselt kindlustamata isikud ja madal tööaktiivsus.

Sissetulekuvaesus mõõdeti Euroopa liikmesriikidel nii, et vaadeldi vabalt kasutatava sissetuleku suurust ja võrreldi seda riigi üldise vaesuspiiriga.

Eestis oli näitaja 17.5%. Kõige kõrgem oli sissetulekuvaesus Kreekas, Rumeenias (mõlemal 23%) ja Hispaanias (22%) ning kõige madalam Tšehhis ja Hollandis (10%).

Materiaalne kindlustamatus väljendub aga selles, et majapidamisel ei ole võimalik vähemalt nelja asja neist üheksast: maksta õigeaegselt üüri või kommunaalarveid, hoida oma kodu piisavalt soojas, kanda ootamatuid kulusid, süüa regulaarselt liha, kala või samaväärselt proteiini sisaldavat toitu, sõita ühenädalasele puhkusele, omada autot, pesumasinat, värviteleviisorit või (mobiil-)telefoni.

Eestis on selliseid leibkondi 9.4%, kõige rohkem on neid Bulgaarias (44%), Rumeenias (30%) ja Lätis (26%). Kõige paremini kindlustatud olid aga Luksemburgi, Rootsi, Hollandi, Taani ja Soome kodanikud.

Madal tööaktiivsus tähendab seda, et inimesed vanuses 0-59 elavad majapidamistes, mille tööealised (18-59) liikmed töötasid vähem kui 20% ulatuses oma töövõimekusest - üliõpilased välja arvatud.

Madala tööaktiivsusega elanikud moodustasid Eestis 9% elanikkonnast, Horvaatias oli see näitaja 16% ja Hispaanias, Kreekas ja Belgias 14%. Kõige vähem oli neid Luksemburgis ja Küprosel (6%).

Kõige hullem Bulgaarias

Euroliidu keskmine vaesusrisk kolme indikaatori peale kokku oli 24.8% ehk ligi 125 miljonit inimest. Arv ei ole alates 2008. aastast märkimisväärselt muutunud, kuid pisut kasvanud: toona oli see 23.7%.

Üldine vaesusrisk oli kõige suurem Bulgaarias (49%), Rumeenias (42%), Lätis (37%) ja Kreekas (35%). Kõige paremal järjel olid selle näitaja järgi aga Tšehhi ja Holland (mõlemal 15%), samuti Soome ja Luksemburg (17-18%).