Eesti Juristide Liit: käibedeklaratsiooni lisa seab ohtu konfidentsiaalsed ja eraelulised andmed
Eesti Juristide Liit saatis täna riigikogule pöördumise, milles kutsub riigikogulasi üles käibedeklaratsiooni lisa käsitleva eelnõu menetlemisel kaaluma põhjalikult kõiki riske ja mitte ohverdama põhiseaduslikke väärtusi lühiajalistele fiskaalpoliitilistele eesmärkidele.
Riigikogu algatas 25.09.2013 käibemaksuseaduse muutmise seaduse (493 SE I). Seaduse jõustumisel on ettevõtted sunnitud täitma käibedeklaratsiooni lisa vormi, kui tehinguosalise arve või arvete kogusumma on vähemalt 1 000 eurot. Juristide Liit toetab jõupingutusi, mis on suunatud maksulaekumiste parandamisele ja maksupettuste vältimisele, kuid seejuures tuleb järgida, et kavandatavad abinõud on kohased ja nende kehtestamine õiguspärane.
Käibedeklaratsiooni vormi täitmine suurendab ebamõistlikult maksumaksjate halduskoormust ning toob ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid. Eelnõu kohaselt peaksid konfidentsiaalsuskohustusega seotud isikud (advokaadid, notarid, patendivolinikud, täiturid, audiitorid jt) kajastama käibedeklaratsioonis andmeid, mille avaldamise keeld tuleneb neile eriseadustest. Käibedeklaratsioonides arvete ja tehingupartnerite kajastamisel moodustub Maksu- ja Tolliametis andmebaas, mis sisaldab konfidentsiaalseid ja eraelulisi andmeid.
Eelnõu menetlemisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse poolt 29.12.2011 kinnitatud Hea kaasamise tava. Avaliku konsultatsiooni Hea kaasamise tähenduses ei ole läbi viidud ning huvirühmasid ei ole teavitatud Hea kaasamise tava p 4.5 tähenduses.
Eelnõu ega eelnõu seletuskiri ei vasta Hea õigusloome tava ja normitehnika eeskirja nõuetele. Eelnõu rakendusaktid eelnõu esitamise ajal puudusid. Eelnõule ei ole lisatud mõjude analüüsi. Nimetatud puuduste tõttu ei ole võimalik hinnata eelnõu võimalikke mõjusid ja kontrollida, kas kavandatav meede on proportsionaalne ja kooskõlas põhiseaduse §-ga 11, 31 ja 32. Rahandusministeeriumi poolt 20.11.2013 esitatud muudatusettepanekud ja eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs ei ole eelviidatud vastuolu käsitlenud.
Maksu-ja Tolliameti veebilehel on avaldatud käibedeklaratsiooni vorm KMD INF. Deklaratsiooni täitmise juhendi kohaselt Eriseadustest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse korral ei kajasta advokaadid, notarid, patendivolinikud, arstid ja audiitorid käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega.
Nimetatud juhend ei kõrvalda vastuolu, kuna 493 SE jõustumisel oleks konfidentsiaalsuskohustusega seotud isikud ikkagi kohustatud kajastama käibedeklaratsioonis teenuste eest väljastatud arved. Õiguslikku vastuolu ei kõrvaldaks ka juhendis sisalduva erandi, et advokaadid jt ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti-ja kutsetegevusega, lisamine seadusesse. Seda põhjusel, et Advokatuuriseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab advokaat lisaks õigusteenust osutades teatavaks saanud andmetele saladuses hoidma ka tema poole pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Samaväärselt käsitleb kliendisaladuse hoidmist Patendivoliniku seaduse §7, Notariaadiseaduse §3, Audiitortegevuse seaduse §48, Kohtutäituri seaduse §11. Ametisalduse hoidmine on õigusriigile omane hüve ning sellest kergekäeliselt kõrvalekaldumine pole põhjenadatud.
Eesti Juristide Liit kutsub üles Riigikogu 493 SE menetlemisel kaaluma põhjalikult kõiki riske ja mitte ohverdama põhiseaduslikke väärtusi lühiajalistele fiskaalpoliitilistele eesmärkidele. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib seaduste kollisioon, mida seadusandja ei tohi endale lubada. Eelarvemenetluses hea õigusloome tava eiramine on kujunemas traditsiooniks. Seadusloome elementaarseid reegled rikkudes taganeb parlament iseenda otsusest Õiguspoliitika arengusuundatest ning kahjustab jõupingutusi, mis on tehtud hea õigusloome elluviimiseks.
