Valitsuse lubadus läks täide: Euroala päästefondid teenivadki kasumit
Valitsuse, eesotsas peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Jürgen Ligigi, lubadus, et euro päästepakettidesse suunatud maksumaksja raha on investeering ning hakkab kasumit teenima sai tõeks. Tõsi, „investeeringu“ tootlikus on väga madal - seda tuleb mõõta promillides.
Euroala kaks päästefondi, mida tihti nähakse põhjatu kaevuna, kuhu maksumaksja raha uputada, teenivad raha, selgus nende tänavu esimese 9 kuu aruandest, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
Alaline päästefond Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), teenis esimese 9 kuuga 185 miljonit eurot kasumit võrreldes 0,5 miljoni eurose kahjumiga mullu viimases kvartalis. Enamus kasumist, 182 miljonit, tuli intressidest, mis tasuti 41,3 miljardi euroselt laenult Hispaaniale ja 4,5 miljardi euroselt laenult Küprosele 2013.aastal. Kuigi väga tagasihoidlik (mõõdetav promillides), kuid siiski kasum võib aidata võita eelõige Saksamaa, aga ka ilmselt Eesti päästefondi-skeptikute poolehoidu.
ESM on euroala riikide fond, millel on 70 miljardiline kapital. Vastupidiselt kommertspankadele ei ole selle eesmärk teenida maksimaalselt kasumit, vaid laenata raskustes riikidele võimalikult odavalt.
ESMi eellane, ajutisena loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, mis loodi Kreeka, Iirimaa ja Portugali abistamiseks, teenis tänavu üheksa kuuga 74 miljonit eurot kasumit. Seda on 8,3% rohkem, kui aasta varem samal perioodil. Kreekalt, Iirimaal ja Portugalilt saadud intressimaksed kasvasid koguni 72%.
Eesti maksimaalne garantii Euroopa abifondide ees on umbes 2,3 miljardit eurot.