Ettevõtlusühendused: maksudest tuleb rääkida õigete nimedega
Uute maksude kehtestamisele saab välja minna alles siis, kui olemasolevate
kokkukogumises enam midagi parandada ei anna. Uute maksude üle tuleb aga
arutada ausalt õigete nimedega, leidsid esmaspäeval Eesti Tööandjate
Keskliidu ümarlaual osalenud ettevõtlusorganisatsioonid.
"Ümarlaud oli ühel nõul, et ühiskond saab maksuküsimuste üle sisuliselt arutleda, kui vaatame riigi kuludele ja tuludele ausalt otsa, tunnistame, et nüüd on näpud põhjas ning arutame koos, mida oleks kõige õigem ette võtta," märkis Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
"Kui selle asemel aga vihjata uuele kriisile, mis justkui kohe-kohe ukse ees oleks, et samal ajal töötuskindlustusmakse nime all varjatult tulumaksu kokku koguda - see eksitab maksumaksjat ja naeruvääristab ühiskondlikku debatti."
Ümarlaual küttis oodatult kirgi ka hiljutine kava firmaautode topeltmaksustamiseks.
"Saame aru, et meil on hulk firmasid, kellel tegevust pole, aga on sõiduauto," tunnistas Tamsar. "Sellisteks puhkudeks on ette nähtud erisoodustusmaks, kõigi ühe mõõduga karistamise asemel, mis soosib sulisid ja karistab ausaid, tuleb jõuda just selliste firmadeni ja neilt täna olemasolev maks kätte saada. Pingutused maksulaekumiste parandamiseks on korrektsete ettevõtjate huvides ja teevad konkurentsi üksnes ausamaks. Ettevõtjail endil on palju kogemusi ja ideid, kuidas olemasolevaid makse tõhusamalt koguda ja selleks ka tänase ümarlaua kokku kutsusime."
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja Andres Haamer rõhutas ümarlaual, et nii olulist muudatust nagu kõigi üle 1000 euroste arvete deklareerimise kohustus ei saa teha põhjaliku ettevalmistuse ja testimiseta.
"Meil on lugematu arv erinevaid raamatupidamistarkvarsid ja -lahendusi, mis kõik peavad uue protsessiga hakkama saama ja suutma laitmatult andmeid maksuametile edastada. See on üüratult suur risk, kui me paneme kõik ettevõtjad järgmise aasta keskel tegema midagi, mis on katsetamata, proovimata, mille mahust pole kellelgi ettekujutust. See võib tekitada täieliku kaose."
Nii kriitilise süsteemimuudatuse elluviimiseks tuleks Haameri sõnul enne keskne tarkvara valmis teha, võtta testgrupp katsetama, parandada vead, vajalikud andmemahud ja kiirused selgeks teha, ning siis võib paari aasta jooksul saada toimiva süsteemi.
Eesti Kaupmeeste Liidu juhataja Marika Merilai märkis, et kaubanduskettidel on praktiliselt kõik kauba sisseostmise arved suuremad kui 1000 eurot ning vaid ühe kuu deklaratsioon oleks väljaprindituna 4000 lehekülge pikk.
Ettevõtlusorganisatsioonid rõhutasid, et maksupettuste vähendamiseks ja olemasolevate maksude paremaks kokkukogumiseks on viise, mis on end naaberriikides tõestanud - näiteks pöördmaksustamine, kus käibemaksu ei tasu mitte müüja, vaid ostja. Soomes on pöördmaksustamist ehitussektoris kasutatud ning see on maksupettusi märgatavalt vähendanud.
