VÕRDLUS: Miinimumpalk jätab meid Euroopas vaeslapse ossa
Esimesse rühma kuuluvad üksteist riiki, kus miinimumpalk jääb vahemikku 100–500 eurot kuus: Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu, Tšehhi, Eesti, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Poola ja Türgi.
Teise rühma kuuluvad viis liikmesriiki (Portugal, Kreeka, Malta, Hispaania ja Sloveenia) ning võrdlusena toodud USA, kus miinimumpalga tase on keskmine, ületades 500 euro piiri, kuid jäädes napilt alla 1000 euro kuus.
Kolmas rühm hõlmab kuut liikmesriiki (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg), kus miinimumpalk oli üle 1200 euro kuus.
Vaata Eurostati tabelit SIIT.
Ostujõu standardites väljendatuna on vahed oluliselt väiksemad - miinimumpalk väljendatuna ostujõu standardina oli vahemikus 274st kuni 1 524 euroni (ligikaudu kuuekordne vahe).
Esimesse rühma kuuluvates riikides, kus miinimumpalk eurodes on suhteliselt madal, on hinnad samuti madalad ja seega on miinimumpalk ostujõu standardis väljendatuna kõrgem. Seevastu kolmanda rühma riikides, kus miinimumpalk eurodes on kõrge, on ka hinnad kõrgemad ja seetõttu on miinimumpalk ostujõu standardis väljendatuna suhteliselt madal. Seetõttu võib ka väita, et võrreldes miinimumpalka ostujõu standardis väljendatuna, on kolme rühma vahelised erinevused osaliselt väiksemad.
Võrreldes kuupalga alammäära järjestust eurodes ja järjestust ostujõu standardis, võib öelda, et märkimisväärselt paigutusid ümber Eesti, Leedu, Poola ja Portugal (kõik kahe koha võrra). Kuigi Eestis on miinimumpalk Läti ja Leeduga võrreldes suurem, jääme me aga ostujõult Leedule alla.
Vaata tabelit SIIT.
Käesolevalt on antud ülevaade Euroopa Liidu liikmesriikides ja euroalas valitsevatest märkimisväärselt suurtest erinevustest miinimumpalga
määrades, mis on kehtestatud riiklike õigusaktide või otse sektorite
vahel sõlmitud riiklike kokkulepetega. Ühtlasi pakutakse artiklis
võrdlust olukorraga Horvaatias, Türgis ja USAs.
Eurostati
avaldatud miinimumpalga statistika kajastab riiklikku kuupalga
alammäära. Riiklikku kuupalga alammäära kohaldatakse tavaliselt kõikide töötajate või suurema osa töötajate suhtes riigis. Miinimumpalk on brutosumma, s.t summa enne tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete
mahaarvamist. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Riiklik kuupalga
alammäär kehtestatakse seadusega, sageli pärast sotsiaalpartneritega
konsulteerimist või otse riikliku sektoritevahelise kokkuleppega.
Jaanuaris 2013 olid ELi 27 liikmesriigist 20s (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik) ning Horvaatias ja Türgis olemas riiklikud õigusaktid, mille abil kehtestada miinimumpalk kas seaduse või sektoritevaheliste riiklike kokkulepetega.
Euroalasse mittekuuluvate riikide puhul mõjutavad eurodes väljendatud miinimumpalga taset ja järjestust nii miinimumpalga väärtus riigi valuutas kui ka vahetuskurss.
