Samas on Andrus Ansip lubanud, et järgmist valitsust ta enam ei moodusta. Eeldades, et valitsuskoalitsioon püsib järgmiste riigikogu valimisteni 2015.aastal, lõpetab Ansip oma valitsemisaja miinuseelarvega. Nimelt jääb Eesti Panga hinnangul Eesti riigieelarve aastani 2015 puudujääki. Seejuures viimasest kaheksa ametisoldud aastast on konservatiivset eelarvepoliitikat eelistava Reformierakonna juhtimisel olnud eelarve puudujäägis tervelt kuuel aastal (vt graafikut; *prognoos).

GRAAFIK: Eelarve nominaalne tasakaal ajal kui Andrus Ansip on peaminister (*prognoos).

Eesti Panga hinnangul saaks, arvestades nominaalselt kõrget majanduskasvu ja sellest tulenevaid häid maksulaekumisi, viia eelarve tasakaalu või kergesse ülejääki juba tänavu või vähemalt uuel aastal. Seda pole aga poliitilistel põhjustel tehtud ega tehta ka järgnevatel aastatel.

Iseenesest ei midagi traagilist. Komakohtades mõõdetav puudujääk ei ole miski, mis Eesti majanduse põlvili sunnib. Küll aga näitab süstemaatiline eelarve miinusesse laskmine, et eelarvetasakaal ei ole ka paremerakondadele tabu. Lisaks võib muret tekitada ülejäägist loobumine. Nii jäävad reservid pea kümnendi jooksul kogumata, et raskemaid aegu üle elada.