Margus Laurik: uudised võivad olla ärevusehoogude vallandajaks

Best Salesi psühholoogiakonverentsil esines kliiniline psühholoog Margus Laurik, kes rääkis ärevushäiretest ning nende levikust tänapäeva ühiskonnas. Ärileht uuris Laurikult, milline on selles uudiste roll.

Milline on uudiste mõju inimeste ärevusseisundile?

Võib arvata, et see sõltub suuresti sellest, milline on inimese ärevusseisund. Teatud ärevushäirete puhul võib uudiste lugemine olla ärevusehoogude vallandajaks. Sellised inimesed reeglina õpivad väga ruttu eemale hoidma taolistest uudistest, mis varem on viinud ärevuse vallandumiseni. 

Samas ei reageeri kõik ärevushäirega inimesed uudistele halvasti. Ärevushäireid on palju ja kuna hirmutavad objektid on erinevad, siis on erinevad ka stiimulid, mis ärevust vallandavad. Mõne äreva inimese jaoks ei pruugi see, mida uudistes kajastatakse, üldse raskusi tekitada.

Kui suure probleemiga ärevushäirete näol tänapäeval tegemist on ning mida see kaasa toob?
Kui kõik ärevushäired kokku liita, siis on tegu kõige sagedamini esineva psühhiaatrilise probleemiga. Uuringute järgi haigestub ligi 30 protsenti inimestest elu jooksul ärevushäiresse. Haigestumise tagajärjed on märkimisväärsed nii isiku eraelu kui ka ühiskonna toimimist tervikuna vaadates. Sõltuvalt raskusastmest võib ärevushäire tekitada tõsiseid takistusi igas eluvaldkonnas - on selleks siis õpingud, karjäär, suhted, intiimsuhted või vaba aeg. Ärevushäire on ka tööl läbipõlemist soodustav tegur.

Millisel teemal tehtud uudised tekitavad ärevusseisundeid kõige enam ja miks?

Keeruline küsimus. Selleks, et uudise sisu tugevamat reaktsiooni tekitaks, peab see haakuma inimese isikliku eluga ja isiklike uskumuste, hoiakutega.
Kuna uskumused ja elukogemused on erinevad, siis uudis, mis ühel inimesel tugeva ärevuse vallandab, võib teise külmaks jätta. Toon paar näidet.

Tervisega seotud uudised võivad raskusi põhjustada neile, kes on mures tervise pärast. Majandusuudised võivad raskusi tekitada inimestele, kellel on majanduslikult keeruline või kellel on raskusi töö leidmisega.

Mida soovitate inimestele, kes tunnevad, et neil on raskusi teatud uudiseid lugeda?
Uudistes sisalduva infoga kokku puutudes loob aju seoseid isiklike kogemuste ja läbielamistega ja nii võib uudiste lugemine meelde tuletada traumaatilisi sündmusi või käivitada muretsemise isiklikult oluliste teemade osas. 

Minu soovitus oleks tähelepanu pöörata reaktsioonile, mis uudiseid lugedes tekivad, kuna selle kaudu võib jõuda jälile probleemile. Millised mõtted pähe tulevad ja kuidas need emotsionaalselt mõjuvad? Selliste küsimuste abil ehk õnnestub tuvastada, mis konkreetselt muret tekitab või millised kogemused on jäänud läbi töötamata. Kui raskused ei kipu ise üle minema, ärevus on tugevam, kui teistel, kes sama uudist loevad või kui ärevus hakkab takistama toimetulekut igapäevaeluga, siis ei peaks kartma arsti või psühholoogiga konsulteerimist. Ärevushäired on ravitavad.

Milliseid soovitusi on teil ajakirjanikele, kui te ise uudiseid loete? Millele soovitate mõelda?
Ajakirjanikule ei saa panna vastutust osata arvestada kõikide psüühiliste häiretega, mis inimestel võivad erineda. Esiteks eeldab see ikka kliinilist pädevust. Teiseks, eriti kui räägime ärevushäiretest, siis on see individuaalne ja ettearvamatu, mis kellegi ärevuse vallandada võib.
Küll aga ei tee paha, kui artikli autor heatahtliku tähelepanuga oma töö üle vaatab, et kas sellest on võimalik ka teisiti aru saada.