Rask sõi sõnu? Riigikohtu eksesimehest sai jälle vandeadvokaat
LP-s rääkis Rask, et "eks on oldud-tehtud ka juba". "Kogu aeg küsitakse, et mida sa nüüd tegema hakkad ja mis edasi saab. No midagi ei saa. Kas peab kogu aeg midagi edasi olema?" küsis ta toona retooriliselt. Samuti lubas Rask toona, et tema ei lähe enam kunagi palgatööle.
Täna ütles Märt Rask Ärilehele, et pidas palgatöö all silmas riigitööd, kuhu ta tõepoolest ei kavatse naasta enam kunagi. "Advokaaditöö ei ole palgatöö. Nii palju kui teed, nii palju raha saad," muheles Rask.
Ta nentis, et umbes poole aastaga peaks ta end uude ametisse sisse elama. Ühtlasi kinnitas Rask, et kõik tema kontaktid on advokaadibüroo veebiküljel avalikud ning mõne äriõiguse nüansiga kimpus olev klient võib tema kui vandeadvokaadi poole taas pöörduda.
"Märt Rask esitas advokatuuri juhatusele avalduse vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri astumiseks, mitte liikmelisuse taastamiseks, sest ta oli vahepeal advokatuurist välja astunud, AdvS § 26 lg 31 alusel, mille kohaselt vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina," selgitas Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.
Advokatuuri juhatuse 10. detsembri otsusega võeti Rask vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri liikmeks alates samast kuupäevast.
Märt Rask on ka eelnevalt kuulunud Eesti Advokatuuri, peatanud oma tegevuse advokaadina (aastatel 1995–1996 oli Rask siseminister ning aastatel 1992 ja 1999–2003 justiitsminister) ning astunud advokatuurist välja (aastatel 2004 kuni 2013 oli Rask Riigikohtu esimees).
"Kuna Raskil on advokaadina tegutsemise staaži eelnevalt, st eelnevast perioodist tegutsedes advokaadina, advokatuuri hõbemärgi õigust kanda õigustava staaži jagu, anti talle peale advokatuuri juhatuse ees vandeadvokaadi vande andmist üle ka advokatuuri hõbemärk," lisas Voltenberg.
