Riik kuulutas välja Rail Balticu propagandahanke
Tehnilise järelevalve amet (TJA) kuulutas 6. detsembril välja riigihanke "Rail Baltic eestisisese planeerimis- ja projekteerimistööde meediakommunikatsiooni teenuse ost ajavahemikul 2014-2015". Amet loodab kuni 100 000eurose hankelepingu sõlmida kaheks aastaks uue aasta alguses.
Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma sõnul on hanke eesmärgiks leida teenusepakkuja, kes pakuks Rail Balticu eestisiseste planeerimis- ja projekteerimistööde kommunikatsiooniteenust.
"Töö sisu on väga laiapõhjaline: Rail Balticu planeerimis- ja projekteerimistööde kommunikatsioonistrateegia arendamine, igapäevase Eesti ja rahvusvahelise, eelkõige proaktiivse pressitöö korraldamine, meediamonitooring ja infokeskkonna analüüs, kriisikommunikatsioonivalmidus ja kriisikommunikatsiooni nõustamine, suhtlemine Rail Balticu arendustöödega seotud sidusgruppidega ja nende kaasamine, arvamusuuringute ettevalmistamine, ürituste (nt teemakohaste teabepäevade) korraldamine, teavitusmaterjalide koostamine, kodulehekülje ja sotsiaalmeedia haldamine," loetles Võlma ette ülesandeid, mis ootavad hanke võitjat ees.
Ta lisas, et Rail Balticu puhul on tegemist Eesti läbi aegade kõige suurema infrastruktuuriprojektiga, mis võtab aastaid ja mõjutab meid aastakümneid.
"Üldsuse infovajadus sel teemal on väga suur, küsimustering lai ja pidevalt arenev ning teadlikkus projekti sisu ja plaanidega seoses riigis ebaühtlane. Loomulikult on riigi huvi, et üldsuse teadlikkus oleks heal tasemel ning selle saavutamine eeldab suuremas mahus eesmärgipärast proaktiivset teavitustööd, mis on äärmiselt kaugel TJA kui organisatsiooni tavapärasest meediasuhtlusest nii meetodite kui intensiivsuse osas. Sellises mahus meediaplaneerimist ja korraldust ei suuda me ainuüksi oma ressursiga teha," selgitas TJA esindaja, miks kuulutati välja suuremahuline propagandateenuse hange.
Eesti ühe suurima suhtekorraldusettevõtte Corpore partner Janno Toots ütles, et avalik hankemenetlus on Rail Balticu puhul igati põhjendatud. "Seetõttu tahan uskuda, et kommunikatsioonipartneriks saab sisukaima pakkumise tegija. Tutvume veel hanketingimustega, mis põgusal vaatlusel tunduvad mõistlikud. Tegu on suure projektiga, mis eeldab eelnevat korralikku kogemust," märkis Toots.
"Kui riik on varem rohkem või vähem tegelenud eurole ülemineku või elektrituru avanemise kommunikatsiooniga, siis patt oleks Rail Balticu puhul seda mitte teha. Hanke eesmärkides on sätestatud, et tuleb tegeleda teavituse ja diskussiooni arendamisega, mis sellise mastaabiga ettevõtmise puhul ongi vältimatu. Seega oluline on fakt ise: tähtsustatakse kommunikatsiooni, mida oleks ka raske ignoreerida olukorras, kus Rail Baltic puudutab nii paljusid Eesti inimesi ja piirkondi," lisas Toots.
