Meremehed pöördusid Tallinki palgatüli tõttu riikliku lepitaja poole
Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühing (EMSA) esitas täna kirjaliku pöördumise riiklikule lepitajale Henn Pärnale ettepanekuga alustada lepitusmenetlust lahendamaks kollektiivset töötüli, mis on tekkinud AS Tallink Grupi ja tema tütarettevõtete ning EMSA vahel seoses palgaleppe läbirääkimistega.
Pärast 6. septembril alanud kollektiivläbirääkimisi on vastastikku kohtutud viiel korral, kuid poolte seisukohtades pole EMSA hinnangul toimunud piisavat lähenemist, mille põhjal võiks eeldada kokkuleppele jõudmist. Seetõttu alustas ametiühing kollektiivse töötüli seadusega tagatud võimaluste ärakasutamist.
13. detsembril esitas EMSA tööandjatele oma kolmanda ettepaneku 2014. aasta palgatõusu osas. Kõnesoleva otsuse alusel taotleti 2014. aasta palgatõusuks 15-21 protsenti sõltuvalt ametikohast. Pakkumine oli EMSA teatel üle kuue protsenti väiksem kui esmaselt esitatud töötasu tõstmise nõue. 17. detsembril esitas Tallink oma viimase ettepaneku palgatõusust: kasv 2014. aastal 5,5 ja 2015. aastal kolm protsenti.
EMSA leidis, et rahvusvahelisel transproditeenuste turul tegutseval ettevõttel AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega on ilma oluliste täiendavate riskideta võimalik tõsta töötasu ametiühingu poolt taotletavale tasemele.
Rahalises väärtuses käib jutt summast, mis oleks vähendanud näiteks 2013. aasta AS Tallink Grupp dividenimakseid aktsionäridele 12 protsenti ehk 33,3 miljoni asemel 26 miljonile ehk 5 sendilt 3,9 sendile aktsia kohta. Pangaanalüütikute hinnangu kohaselt oli dividendiootus Tallinki aktsia kohta aga vaid 3 senti.
Äripäeva hinnangul maksti dividende oluliselt rohkem seoses Tallinki ühe suuromaniku AS Infortari rahavajadusega (Infortar kuulub Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele). Infortar taaselustas Tallinnas Lasnamäe City projekti.
"Olukorras, kus Eesti lipu all asub meie sõlmitud kollektiivlepingu alusel jaanuarist tööle kaks laevaperet 30% kõrgemate põhipalkadega kui on täna Tallinkis; olukorras, kus alates 1997. aastast on Eestis keskmine bruttopalk kasvanud 3,89 korda ja Tallinki laevadel vaid 2,5 korda ning ettevõte maksab omanikele kopsakaid dividende; olukorras, kus omanike vara on lisaks väljamakstud dividendidele kasvanud 8% jagu, on ka töötajatel saabunud aeg nõuda ja saada töö väärtusele vastavat tasu," rääkis EMSA esimees Jüri Lember.
"Kuna tööandja ei soovi seda mõista, siis ei jäänud meil eile toimunud viimasel läbirääkimisel muud üle, kui ulatada üle laua Eesti filmiklassikasse kuuluv Tammsaare teose alusel valminud Tallinnfilmi teos "Põrgupõhja uus Vanapagan". See peaks võimaldama Tallinki juhtidel saada adekvaatne pilt toimuvast," kommenteeris ta.
Tallink: palganõue pole tegelikkust arvestav
Tallink Grupi personali- ja arendusdirektori Vahur Ausmehe sõnul on senised palganõudmised võetus laest ja ei arvesta tegeliku olukorraga. "Kui läbirääkimiste algul nõudis EMSA laevaperedele keskmiselt 27-protsendilist (olenevalt ametikohast 20-37%) palgatõusu, siis mitme kohtumise tulemusena on 2014. aasta töötasude tõusu nõudmine kahanenud keskmiselt 20 protsendini, olenevalt ametikohast 15-26 protsendini. Tallink on teinud ettepaneku töötasude tõusuks 2014. aastal +5,5% ja 2015. aastal +3,0%," selgitas Ausmees.
"Tallinki laevapereliikmete töötasud on Eesti oludes konkurentsivõimelised juba praegu. Nende keskmine töötasu on hetkel 983 eurot kuus, kui lisada ka staažitasud, siis 1033 eurot kuus ehk umbes kümnendiku kõrgem kui Eesti keskmine töötasu, mis oli III kvartalis 930 eurot," märkis Ausmees. Ta lisas võrdluseks, et majutus ja toitlustussfääris on Eesti III kvartali keskmine töötasu 605 eurot kuus. "Tallinki pakutud +5,5% töötasude tõus tõstaks laevapereliikmete keskmise töötasu 1040 euroni kuus ja arvestades staažitasusid 1097 euroni kuus," tõdes ta.
"Mõistan, et läbirääkimisteks võib valida igasuguseid taktikaid, kuid EMSA valitud tee ei aita kokkuleppele jõudmisele kuidagi kaasa. Tallink on avatud läbirääkimistele ja kokkuleppe leidmisele," sõnas Ausmees ja avaldas lootust, et riikliku lepitaja kaasamine tagab sõbraliku ja asjaliku dialoogi.
