Loe, mida ennustab tulevaks majandusaastaks pangaturu liider
Kaubandus hakkab kiduma
Maris Peda, Swedbanki kaubanduse sektori juht
2014. aastaks ootame kaubanduse sektoris vaatamata palkade kasvule siiski tagasihoidlikumaid kasve kui 2013. aastal. Rahalist kasvu prognoosime 3% ringis (mahud +2%, hinnad +1%), kuna 2013. aasta võrdlusbaas on juba väga kõrge ning tööhõive edasist kasvu on samuti raske uskuda. Positiivse stsenaariumi korral, kui palgakasv jätkub samas tempos pikemat aega, võivad numbrid ka kõrgemaks osutuda. Usume, et I poolaasta on siseturu nõudluses tõenäoliselt tugevamate kasvudega kui II poolaasta.
Kuna konkurents eelkõige jaekaubanduses on veelgi tihenenud, on ettevõtete kasumlikkuse säilitamine praegusel tasemel tõeline väljakutse, eriti kui turul ei toimu konsolideerumisi. Investeeringud kaubanduses jäävad meie hinnangul 2013. aastaga samale tasemele (mis on laias laastus umbes poole väiksemad kriisieelsest tasemest).
Kasutatud autode turg tõmbub kokku
Marko Kiisa, Swedbanki autosektori juht
Autosektoris valitsevad 2014. aastal väga suures plaanis samad mõjurid, mis eelnevatel aastatel. Automüüki mõjutavad positiivses suunas kindlasti varade ning ostu finantseerimisvõimaluste atraktiivsus ja kättesaadavus. Samuti on Eesti autopark jätkuvalt üsna vana, mis juba iseenesest toob uue sõiduki soetamise vajaduse üha enamate autoomanikeni. Hetkel on etteaimamatu planeeritavate maksumuudatuste mõju, lühiajaliselt võib see turul toimuva üsna segamini lüüa. Samuti näeme, et tõhustatud kontroll kallite kasutatud sõidukite sissetoomisel ja maksupettuste vähendamisel on juba vähendanud kasutatud sõidukite sissetoomist. Autoturgu võib aga negatiivselt mõjutada jätkuv ebakindlus Euroopa majanduses. Kokkuvõtvalt eeldame, et ka 2014. aastal müüakse meil sarnaselt 2013. aastaga suurusjärgus 20 000 uut sõidukit, see tähendab iga 1000 elaniku kohta veidi enam kui 15 uut autot. See on meie üldise sissetulekutaseme juures igati adekvaatne määr, mis on võrreldav ka teiste riikidega, kus meile sarnane taust.
Elektroonika nobenäpud jätkavad edulugu
Margus Kisel, Swedbanki muu töötleva tööstuse sektorijuht
Hea meelega laiendan elektroonikasektori vaadet ka elektriseadmete tootmisele. Need käivad üsna käsikäes. Esmalt lühistatisitika: sektoris töötajaid ca 11000 ehk ligi 1,8% Eesti tööealisest elanikkonnast; sektori panus Eesti SKP'sse 1,6%; sektori panus tööstussektori SKP'sse 8%; sektori panus tööstussektori ekspordis 21%. Sektori mahud on küll suured ja ekspordile suunatud, kuid loodav lisandväärtus madal. Elektroonika ja elektriseadmetetööstuse 2014. aasta väljavaade ei erine oluliselt selles sektoris 2013. aastal toimunust. Usun, et vaatamata 2013. aasta märkimisväärsele (ligi 9%) tööjõukulude kasvule ei näe me veel nn „nobenäppude" töökohtade kadumist. Meeldiv on tõdeda, et mitmetesse seni allhanketehastena tegutsenud rahvusvaheliste ettevõtete Eesti tootmisüksustesse on viimastel aastatel tekkinud ka arendusüksusi, mis on loonud väärt töökohti. Tunnustada tuleb ka selle sektori aktiivset koostööd Eesti ülikoolide ja arenduskeskustega. Jääb loota, et väärtusahelas kõrgemale püüdlemise trend jätkub, luues eelduse kõrgtasemel inseneride töökohtade lisandumiseks ja siin peab riik jälgima, et tööjõupoliitika piirangud ei saaks piduriks. Käibekasvu realistlik ootus oleks vahemikus 0-2%, mida võivad nii ühes kui teises suunas mõjutada üksikute väga suurte ettevõtete otsused.
Toiduainetööstus kasvatab kasumlikkust
Artur Leemet, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht
Toiduainetööstuse käive ja mahud on aasta aastalt tõusnud. 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga on oodatav käibekasv ligikaudu 12%, mis on tööstussektorite seas üks parimaid tulemusi. Paraku on üldteada negatiivsed trendid nagu energiahinna tõus, tööjõukulude kasv, sisendkaupade hinnatõus jne. mõjutanud ka toidutööstust. Nimelt kasumitele need mahtude kasvud hästi ei ole mõjunud. 2013. aasta kasuminumbrid on jäänud eelmisele aastale alla kõigi kvartalite jooksul.
2013 esimese kolme kvartali kogukasumi langus võrreldes eelmise aastaga oli 20%, neljas kvartal peaks kasumi langust vähendama, kuid mitte oluliselt. Kogukulude kasv toidutööstuse sektoris on olnud ligikaudu 14%. Kogukuludest kümnendiku annavad tööjõukulud, mis on samuti kasvanud üle 8% võrreldes eelmise aastaga. Kõlab kui kulunud plaat, kuid palgad ja muud kulud ei saa tõusta kiiremini kui tootlikkus või ettevõtte kasumid. Seega järgmiseks aastaks eeldan olemasoleva trendi jätkumist - toidutöösturid teevad investeeringuid efektiivsusesse, näiteks energiatõhususse või automatiseeritakse tootmisliinide veel mehhaniseerimata osad, et saavutada suurem kuluefektiivsus.
Investeeringute kasv ei saa olema ülemäära suur ja ettevaatlikkusest kasutatakse investeeringute finantseerimisel peaasjalikult omafinantseeringut, või kui kasutatakse võõrkapitali, siis madala võimendusega. Arvestades toidutöösturite kindlat sihti suurendamaks ekspordimahte, siis võib eeldada ka järgmiseks aastaks mahtude ning käibe kasvu. Mahtude kasv võib jätkuvalt vähendada kasumlikkust. Seega peaks 2014. aasta toidutööstuse peamine eesmärk olema kasumlikkuse kasvatamine, kas siis läbi jäigema kulude kontrolli või müügitulu suurendamise.
Aasia turg köidab puidutööstust
Mait Kaup, Swedbanki puidutööstuse juht
Erinevate puidutööstuse ettevõtete tulemuste vahel on 2013. aastal olnud senisest suuremad käärid. Taasavatud tootmisvõimsused saetööstuses ning tehtud efektiivsusinvesteeringud on mõjule pääsenud. Nõudlust on kütnud ümarpalgi eksport Eestist merekonteineritega Aasia suunal. Soe talv piirab metsas raietegevust ja seeläbi ilmselt panustab veelgi saepalgi hinnakasvu. Eristunud on ettevõtted, kes kasvanud sisendhindade tingimustes on suutnud marginaale säilitada ja kasvanud kulubaasi turgudele edasi kanda. Kes seda teha ei suutnud, on pidanud käibe säilitamiseks leppima madalama kasumlikkusega. 2014. aastalt puidutööstuses ma kiiret käibekasvu ei oota. Taastumisel näidatud tugevad marginaalid ilmselt taanduvad sektoris ühtlasemaks ja ettevõtete fookus saab olema väljamüügihinna tõstmisel või atraktiivsemate eksporditurgude leidmisel.
Metalli- ja masinatööstus kasvueesmärk on kümnendik
Marko Keerd, Swedbanki rasketööstuse sektori juht
Metalli- ja masinatööstuse sektori ettevõtete ekspordimahud kujunevad üsna sarnasteks aastaga 2013. Sektori ettevõtjad on suutnud läbi 2013. aasta sektori lisandväärtust Eesti jaoks suurendada ning seda eelkõige efektiivsuse tõstmise ja palgataseme suurendamise kaudu. Viimane näitab sektoris valitsevat head juhtimistaset, mis käesoleval aastal on suunatud uute ekspordimahtude leidmisele ja loodud efektiivsuse ärakasutamisele. Hea oleks näha ettevõtjate ambitsiooni läbimüügi suurendamiseks vähemalt 10% aastal 2014. See tähendab ennekõike metalli- ja masinatööstuse ettevõtete teotahet, sest majanduskeskkond toetab jätkuvalt Eestis toodetud seadmete ja metallitoodete eksporti ja selle kasvu.
