Spetsialist: pürotehnika läheb lähiaastatel tunduvalt kallimaks
Mis oleks aastavahetus ilma ilutulestikuta? Mõne aasta pärast läheb aga pürotehnika tunduvalt kallimaks, sest jõustuvad uued standardid. Selles äris on aga veelgi huvitavaid nüansse. Ärileht sai jutule Ruf Ilutulestikud juhatuse esimehe Ivo Melderiga.
Eesti suurim ilutulestiku-korraldaja ja edasimüüja Ruf on siinmail tegutsenud 23 hooaega. Melder hindab, et nende turupositsioon võiks olla järgmine: 30-40% jaeturul ning 50% ilutulestikuturul. „Jaeturu määrab ära müügikohtade arv ja kasumlikkus. Müügikohtade rendileandjatel on küllap jäänud mulje, et ilutulestiku turg kogu aeg kasvab ning paljudel juhtudel on renditasu tõusnud absurdi lähedale, hoolimata sellest, et turg on olnud stabiilne oma tõusude ja langustega juba viimased 10 aastat."
Headel aegadel korraldas Ruf 600 ilutulestikku aastas, masu ajal 150 ringis, nüüd on see tõusnud 300 kanti. „Muigama paneb olukord, kus mõni firma võidab ilutulestiku korraldamise pakkumise ja selleks, et seda täita, laenab meilt ilutulestiku kahureid ja ostab ilutulestiku pomme. Sellisel juhul turuosa võrdluses me tõepoolest ei kajastu, koore aga riisume ikkagi," ütles Melder.
Ruf on käinud ilutulestikku tegemas ka mujal Baltikumis ja Ida-Euroopas. Vanasse maailma on aga rakse pääseda, seal on vastavate ettevõtete kogemus 50 kuni 300 aastat. Soomega ollakse aga enam-vähem võrdsel tasemel.
Melder usub, et 2/3 eestimaalastest peab ilutulestikust lugu, ülejäänud kolmandik leiab, et see on raha taiskamine: „Need on pigem vanemad inimesed, kes nii arvavad. Samas uusaasta ilutulestik peaks küll olema kõigile eestlastele hingelähedane traditsioon. Suvel paugutab peamiselt noorem põlvkond," rääkis Ivo Melder.
Ilutulestiku kasutamise jagab Melder kahte ajajärku. Rufi algusaastail, esimesed kümme aastat, inimesed tutvusid ilutulestikuga, osteti läbisegi kõike. Nüüd on valik konkreetsem. Valdav osa kasutab patareisid, teised grupid - raketid, vulkaanid, liblikad, roomaküünlad, maapealsed tooted - on selges vähemuses. „Samas isetegemise rõõmu pakuvad need muidugi oluliselt rohkem," arvas Melder.
Hind tõuseb peagi kõvasti
Ivo Melderi sõnul tõuseb ilutulestiku hind juba praegu. Põhjused on nii kohalikud kui globaalsed. Viimastest toob mees välja toorme hinna ja Hiina tööjõukulude kasvu. Transporti mõjutab hiiliv kütusehinna tõus. Kohalik põhjus on see, et 2017. aastaks peab kogu Eestis müüdav pürotehnika vastama CE normidele. See toob ettevõtetele kaasa lisakulu. „Kulla eestimaalased, tarbige veel viimased aastad „odavat" poest ostetavat pürotehnikat, aga ka tellitavat ilutulestikku," on Melderi sõnum. Halvemal juhul tõusevad hinnad rohkem kui 30%.
Eelmisel aastal kulutas ostja ilutulestikule keskmiselt 70 eurot, sel aastal prognoosib Melder keskmiseks 100 eurot. Odavaim ost eelmisel aastal oli 32 senti, kalleim 1500 eurot.
Riigi kulud tunduvalt väiksemad
Aastavahetus on ilutulestiku-ettevõtetele kõrgaeg, isegi sedavõrd, et tellijaid on rohkem kui tegijaid. Samas on riiklike aastavahetuse ilutulestike eelarved kokku kuivanud. „Kui palutakse osaleda konkursil eelarvega 1500 eurot + käibemaks, siis meie osa ei võta. Rääkimata konkursi tingimustest, kus primaarne on kestvus ja laskude arv, aga mitte kunstiline visioon ja ilutulestikust saadav positiivne emotsioon," rääkis Melder.
Melder ütleb aga, et Eestis on käputäis ettevõtteid, kelle uusaasta-ilutulestik on kuni kolm korda kallim kui Tallinna poolt tellitu. „Sellise võimekusega ettevõtteid, kes saavad lubada kunstilise visiooniga etendusi on Eestis vähem kui ühel käel näppe," lisas Melder. Tellimusi võetakse vastu eelarve suuruse järgi ning „kes ees, see mees" põhimõttel.
Etenduse paneb kokku ilutulestiku juht ehk meister ning olenevalt eelarvest ja liigist kulub ühe kolmeminutilise show ettevalmistamiseks üks päev kuni kolm nädalat.
Kui veel 90ndatel oli Rufil aegu, kus kuu aega ei olnud midagi teha, siis nüüd on ajad muutunud. „Jah, meie käive on hooajaline, aga tööd on siiski kogu aeg," ütles Melder lõpetuseks.
Mis on CE märgistus, mis pürotehnika hinda mõjutab?
CE-märgistus on tootja või importija poolt antud garantii, et toode vastab kõikidele olulistele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. CE-märgistus on kohustuslik paljudele Euroopa Liidu (EL) piires müüdavatele toodetele olenemata sellest, kas need on toodetud ELi territooriumil või sellest väljaspool. Teiste sõnadega, CE-märki peavad kandma ka EL-välistest riikidest imporditud tooted.
Vaata rohkem siit.
