Kõige selle käigus on Bloomberg New Yorgi tähtsaima töö rahandusliku dünaamika pea peale pööranud: vanasti maksis linn linnapeale, Bloomberg maksis, et olla linnapea, kirjutab New York Times.

Bloombergile meeldivad troopilised kalad. Niisiis, kui ta valiti linnapeaks, paigutas ta raekotta kaks hiiglaslikku akvaariumi. Nende iganädalane puhastamine viimase 12 aasta jooksul maksis Bloombergile New York Timesi andmetel 62 400 dollarit.

Linnapeale meeldivad ka suupisted. Ta maksis oma personali igapäevase kerge hommikueine (kohv, soolakringel, jogurt) ja tagasihoidliku lõuna eest (tuunikala salat, pähklivõi- ja moosivõileib, viilutatud puuviljad) kokku 890 000 dollarit, kirjutab New York Times.

Üle kõige naudib Bloomberg ajalehe teatel sekeldusteta reisimist. Igale poole lendas ta koos abidega eralennukil. Selle ringilendamise hinnalipik on umbes kuus miljonit dollarit.

Näiteks ühe mitmepäevase Hiina-reisi hinnaks koos abide ja turvameestega hindab New York Times 500 000 dollarit.

Bloomberg lükkas tagasi 2,7 miljoni dollari suuruse palga, milleks tal õigus oli, ning leppis vaid ühe dollariga aastas. Kolmeks valimiskampaaniaks kulutas Bloomberg vähemalt 268 miljonit dollarit isiklikku raha.

New Yorgi kunsti-, kodanike-, tervishoiu- ja kultuuriorganisatsioonidele annetas Bloomberg isiklikult ja läbi oma firma Bloomberg LP vähemalt 263 miljonit dollarit.

Erinevate kampaaniate heaks annetas Bloomberg New York Timesi teatel umbes 23 miljonit dollarit.

Bloomberg käis välja viis miljonit dollarit linnapea ametliku residentsi renoveerimiseks ise seal kunagi elamata.

Bloombergi komme kõik kinni maksta oli New York Timesi teatel sõltuvalt vaatepunktist kas tujutõstev (abidele), vihastav (rivaalidele), kulusid kokkuhoidev (valijatele) või isetu (tema heldusest kasusaajatele).

Et Bloomberg oli suuresti vaba kampaania heaks annetajate, huvigruppide või poliitiliste parteide nõudmistest, oli tema võim suurem ja laiapõhjalisem, kommenteeris New Yorgi linnapeadest kirjutanud ajaloolane Chris McNickle.

Bloombergi kulutuste väljaarvutamisel tugines New York Times avalikele dokumentidele ja andmebaasidele ning vestlustele ja intervjuudele.

Minimaalne hinnang 650 miljonit dollarit on ajalehe väitel kahtlemata liiga väike summa. Mitmete Bloombergi finantseeritud organisatsioonide värsked aastaaruanded polnud kättesaadavad ning mitmeid kulutusi on võimatu kindlalt välja uurida.