Olukorrast autoturul: ideaalmaastikust oleme veel kaugel
Uute sõiduautode müük kasvas 2013. aastal 4 protsendi võrra ja kasutatud autode müük on riigiametite töö tulemusena mõnevõrra korrastunud, kuid ideaalmaastikust ollakse AMTELi tegevjuhi Arno Sillati hinnangul veel kaugel.
"Detsember oli nagu tavaliselt uute sõiduautode müügitulemustes aasta kõige lahjem kuu, aga lõppenud jõulukuul elas autoturg 2012. aasta detsembriga võrreldes üle isegi kerge languse. Sellegipoolest tõusis kogu aasta kokkuvõttes võrreldes 2012. aastaga uute sõiduautode müük 4 protsendi võrra ja tarbesõidukite müük koguni 8 protsendi jagu," võttis Sillat möödunud aasta kokku.
2013. aasta detsembris müüdi Eestis kokku 992 uut sõiduautot, mis on veidi enam kui saja auto võrra vähem kui aasta varem. Kokku müüdi eelmise aasta jooksul 19500 uut sõiduautot. Võrdluseks - 2012. aastal läks müügiks 18778 uut sõiduautot. "Põhilise tõusu müüginumbrites andis esimene poolaasta. Näiteks maikuu järel näitas uute sõiduautode turg koguni 8-protsendilisi kasvunumbreid. Aasta teisel poolel, mil üldise majanduskasvu prognoos veidi pessimistlikumaid noote võttis, müük stabiliseerus," märkis Sillat.
Automarkide osas olid ka detsembris esikolmikus samad margid, mis novembris ehk siis Toyota, Renault ja Škoda. Toyota müüs detsembris 177 uut sõiduautot, Renault 108 ja Škoda 103. Populaarseimate mudelite osas jagasid esikohta Škoda Octavia ja Toyota Avensis ning kolmandaks enim müüdi maasturit Honda CR-V.
Sillat tõi välja, et üllatavalt madalaks osutus detsembris maasturite osakaal - kui aasta ülejäänud kuudel moodustas see segment keskelt läbi veerandi kõigist müüdud sõiduautodest, ulatudes kohati ligi 30 protsendini, siis detsembris oli see number vaid 20 protsenti. Elektriautosid müüdi detsembris 10 tükki.
Ka tarbesõidukite osas toimus detsembris kerge langus võrreldes 2012. aasta detsembriga, kuid 2013. aasta kokkuvõttes kasvas uute tarbesõidukite müük siiski 8 protsendi võrra. Klientidele anti detsembris üle 239 tarbesõidukit. Parima tulemuse tegi detsembris Mercedes-Benz, milliseid müüdi kokku 64. Järgnesid Citroen ja Peugeot, vastavalt 32 ja 22 tarbesõidukiga. Ka veokite segmendis oli edukaim Mercedes-Benz 30 veoautoga, DAF müüs 11 ja Volvo 10 veokit.
„Oli küllalt stabiilne aasta,“ kommenteeris Sillat.
„Uute autode müük näitas kokkuvõttes väikest kasvu - aasta algus lubas enamat, kuid aasta teine pool tõmbas tagasi - uute autode müük on hea majandusindikaator. Tarbesõidukite müük kasvas oluliselt rohkem, kuid sellel olid ka teatud välised mõjurid - uued keskkonnanõuded veoautodele," rääksi Sillat.
Samal ajal autopark kasvas ja vananes kindlalt edasi - sõiduautode keskmine vanus jõudis 14 aastani ja autopargi tihedus ületas EU keskmise - 483 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Autopargi edasine tuntav suurenemine ei ole Sillati sõnul kindlasti mõistlik. Hoiatava näitena tõi AMTELi esimees välja Leedu, kus on arvel ca 3 miljonit autot ehk üks auto prakitliselt iga Leedu elaniku kohta, kusjuures pargi keskmine vanus on ca 17 aastat. "Arvestades, et meie autoregistris on arvel hulgaliselt nö surnud hingi, on reaalne pilt veidi parem,“ lisas ta.
„Autoturu väga oluline sektor - kasutatud autode müük mõnevõrra korrastus riigiametite töö tulemusena, kuid ideaalmaastikust oleme veel kaugel," nentis Sillat.
Eestis esmaregistreeritud kasutatud autode keskmine vanus oli aasta lõpu seisuga 8 aastat, kõige enam toodi sisse 5 aastat vanu autosid, aga hulgaliselt ka üle 20 aasta vanu autosid.
"Meie autopargi tänane maht ja vanuseline koosseis eeldaksid tegelikult siseturu siseturu suuremat osakaalu kasutatud autode turul. Kindlasti on kohalikult turult pärit teada ajalooga auto ostmine ka kindlam ja turvalisem. Trend on turu korrastumisele, aga paraku on kõik sellised protsessid aeganõudvad.“
