Konjunktuuriinstituut: olukord on rahuldav, väljavaated positiivsed
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul oli majanduse üldolukord 2013. aasta lõpus rahuldav, väljavaated ja ootused alanud aastale on positiivsemad. Konjunktuuriinstituudi küsitletud eksperdid andsid detsembris Eesti majandusele 9-pallisel skaalal üldhindeks 5,4.
„Tervelt 68 protsenti ekspertidest arvab, et poole aasta pärast on majanduse olukord parem, samuti oodatakse paranemist investeerimises ja eratarbimises. Samuti ennustatakse ekspordimahu suurenemist,“ ütles Kuum.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on 2013. aastal väikeseks jäänud majanduskasvu taga suuresti see, et ettevõtted investeerisid vähe. Ettevõtted ise aga ei tunneta, et nad peaksid rohkem investeerima ja on peamiselt olukorraga rahul. „Kui ettevõtete käest küsida, mis on hetkel nende jaoks valulised probleemid, siis mainitakse vähest nõudlust ja tööjõupuudust, seadmete puudust toob kitsaskohana välja vaid 5% ettevõtjatest,“ ütles Josing.
Siiski märkis enam kui kolmandik küsitletud ettevõtetest, et kavatsevad 2014. aastal oma investeeringuid suurendada. Kõige enam plaanitakse investeerida tootmisvõimsuste ratsionaliseerimisse ja uute tehnoloogiate turule toomisse, just selliste, mis võimaldaks töö ära vähema arvu töökätega.
Josingu sõnul ongi kvalifitseeritud tööjõu puudus saamas aina olulisemaks probleemiks. 19 protsenti tööstusettevõtetest nentis, et nad võiks teha rohkem tööd, aga pole spetsialiste. IT-sektoris takistab tööjõupuudus käibe suurendamist juba igal kolmandal ettevõttel. Ainult ehitussektoris on lähikuudel oodata töötajate arvu vähendamist, seal on ettevõtjate hinnangul järgmisel kolmel kuul ka tellimuste arv väiksem ning oodata on hindade alanemist.
Enesekindlamaks on muutunud ka tarbijad, seda nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Eesti elanike hinnangud majandusele on pikaajalisest keskmisest kõrgemad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles konjunktuuri kommenteerides, et positiivsed ootused majanduskasvuks on loodud: nõudlus peamiste kaubanduspartnerite, nagu Rootsi ja Saksamaa, poolt on taastumas, intressid on jätkuvalt madalad ning Eesti tarbijate suurenev kindlustunne lubab loota elavnevat sisetarbimist.
„Finantsturgudel ja laenude kättesaadavuses on olukord tublisti paranenud ning riik üritab seda omalt poolt veel võimendada, suunates märkimisväärse osa uue eelarveperioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest laenumehhanismidesse ja omakapitali finantseeringuteks,“ ütles Kuningas. „Ka tööjõuprobleemiga tegeleme intensiivselt – alustanud on ümberõppeprogrammid, käivitatud IT-akadeemia jm, riik püüab igati kaasa aidata IT-sektori ambitsioonile kasvatada töötajate arv 20 000-lt 50 000-le.“
