Edelaraudtee: Parts valetab jälle
Edelaraudtee esindaja väitel valetab majandusminister Juhan Parts avalikkusele, kui väidab, et Marcel Vichmannile kuuluv firma pressis riigilt raha välja.
"Edelaraudtee juhtis MKM-i tähelepanu vajadusele uuendada rongiparki juba aastal 2004. Aastal 2006 tegi Edelaraudtee ise MKMile konkreetse ettepaneku uute rongide ostuks. Selleks tulnuks sõlmida Edelaraudtee ja riigi vahel pikaajaline veoleping, mis andnuks tagatise laenuandjatele ligi 45 miljoni eurose ostu finantseerimiseks.
MKM jätkas aga Edelaraudteega lepingu pikendamist aasta kaupa. Üheaastased veolepingud ei jätnud mingit võimalust suuremate kulude finantseerimiseks pikemaajalise laenuga. Seega rongide ostuks võimalust ei tekkinudki.
Parts keeldus koostööst selgitusteta
Hiljem otsustas riik uute diiselrongide ostmise delegeerida Elektriraudteele. Millistel alustel ostu planeeriti - miks just sellises koguses ja istekohtade arvuga, millised oli planeerimise aluseks võetud logistika või nõudlusuuringud, teab majandusministeerium, Edelaraudteed protsessi sisuliselt ei kaasatud.
Kui MKM oleks aastal 2006 sõlminud Edelaraudteega 10-aastase veolepingu, mis andnuks vedajale võimaluse tegevusi ette kavandada ning võtta suuremate kulude katmiseks laenu, siis oleksid uued Edelaraudtee reisirongid sõitnud Eestis juba aastal 2008.
2009. aastal sõlmis riik lõpuks Edelaraudteega viieaastase veolepingu. Operaator sai lõpuks võtta laenu, kuid seda juba olemasoleva rongipargi suuremahuliseks remondiks, sest selleks ajaks oli teada, et riik on tellinud Eestisse uued rongid, millega opereerimiseks tulnuks MKMil korraldada hange. Seda aga ei toimunud. Riik andis uued rongid konkursita opereerida riigiettevõttele Elron, nagu tänaseks on kaks kohtuastet kinnitanud – seadust rikkudes.
Parts valetab!
Ühtlasi juhime tähelepanu, et majandusminister Juhan Parts valetab kui väidab, et Edelaraudtee pressis riigilt välja kaks korda suuremat dotatsiooni ähvardusega seisata rongiliiklus. See kui lepingupartner ei nõustu riigi poolt pakutud kahjumlike tingimustega, ei ole väljapressimine.
Tõde on see, et läbirääkimised riigiga lepingu pikendamiste üle on alati olnud pingelised, kuid seda peamiselt riigi MKM pikaajalise strateegilise nägemuse puudumise tõttu. Kui ei ole pikki lepinguid, ei saa ettevõtja võtta investeerimisalast riski. Väita, et ettevõte pressis riigil lisaks sada miljonit krooni aastas välja, on vale. Minister on läinud libedale teele õigustamaks totaalset ebaõnnestumist reisirongiliikluse natsionaliseerimisel.
