"Eeldasime 4G konkursil kolme Eestis tegutseva telekomi ettevõtte osalemist, kuigi see oli avatud kõigile teistele sideettevõtetele Eestis ja ka välismaal. Starmani osalemine oli kahtlemata meeldiv üllatus ja selle tulemus kajastus ka võrgulitsentside lõpphinnas," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Martin Miido BNS-ile.

4G konkursi tingimustes oli ette nähtud esimese litsentsitasuna 1 miljon eurot ja kahe järgneva alghinnaks 1,6 miljonit eurot ehk kokku minimaalselt 4,2 miljonit eurot. Tegelikuses ostis esimese loa EMT 1 miljoni euroga ja kahe viimase sagedusloa hinnaks kujunes nii Elisale kui ka Tele2-le 5,1 miljonit ehk ligi 7 miljonit eurot rohkem kui alghind.

Kui Starman poleks konkursil osalenud, oleks vähemalt viimane sagedusluba läinud soovijale alghinnaga ehk 3,5 miljonit eurot odavamalt. Seda arvestades oleks samas ka teise sagedusloa hind võinud jääda märgatavalt madalamaks kui 5,1 miljonit eurot.