Rimi 200-eurosest piirmäärast: riik võidab, kauplused kannavad kahju
Samas pooldab Rimi kaupmeeste liidu poolt parlamendi õiguskomisjonile tehtud ettepanekut määrata kriminaliseerimise piirmääraks 100 eurot.
"Kriminaaliseerimise piirsumma määratlemine on palju laiem ja sisulisem küsimus. Mõistes riigi poolset soovi vähendada kriminaalmenetluste arvu ja sellele tehtavaid kulutusi, tuleb siinkohal käsitleda olukorda tervikuna ja mitte ainult riigi huvidest lähtuvalt," ütles Krivun Ärilehele.
Summa piirmäära tõstmine suurendab tema sõnul varaliste süütegude puhul kannatanute nn omavastutust. Summa piirmäär tähendab seda, et need süüteoga tekitatud varalised kahjud, mis jäävad alla kriminaliseerimise piirmäära summa alla, tuleb kannatanul endal kohtu kaudu süüdlaselt välja nõuda.
Praegu on aga nii, et puhtalt praktilistel kaalutlustel kannatanud valdavalt loobuvad kohtu poole pöördumisest.
"Tõsi, kriminaliseerimise rahalise piirmäära tõstmisel kuritegudeks kvalifitseeritavate süütegude arv riigis väheneb. Riik saavutab enda kulude vähenemise ja kuritegude statistiliste näitajate paranemise," rääkis Krivun. "Omand on põhiseaduse järgi püha ja puutumatu, kuid kas me kodanikena ka tajume, et omandi vastu suunatud süütegusid jääb vähemaks või nad muutuvad leebemaks?"
Mida kõrgemale riik kriminaliseerimise rahalise piirmäära viib, seda suuremat kahju lubab see tekitada kannatanule omavastutusel.
"Sisuliselt võib antud olukorda võrrelda kindlustuse omavastutuse piirmääraga, kus omavastutus on omaniku kanda," selgitas Krivun.
"Riik karistab süüdlast väärteo korras nõudes rahatrahvi riigi tuludesse, kuid jätab kõik kahju tagasi saamisega seonduvad kohustused üksnes kahju kannatajale. Sisuliselt riik vähendab enda töömahtu ning tõstab varavastaste väärtegude korral omanike omavastutust ja kohustusi."
Sellises olukorras ainult kriminaliseerimise rahalise piirmäära tõstmine ei kohtle erinevaid osapooli Krivuni hinnangul võrdselt.
"Meie hinnangul võiks riik kriminaliseerimise rahalise piirmäära tõstmisel leida võimaluse ja lahenduse, kuidas varavastaste süütegude - väärteod ja kuriteod - korral saaks lihtsustatud ja kiirkorras süüdlaselt välja nõuda ka kahju kannatajale tekitatud kahju," sõnas Krivun.
Lihtsustatud näide varavastase väärteo illustreerimiseks:
Varas viib omanikult ära 199 euro väärtuses vara. Omanik avastab mõni aeg hiljem varguse ja teeb videosalvestuse või pealtnägijate vms abil kindlaks, kes käis vargil.
Kannatanu (omanik) teeb avalduse politseile. Politsei tuvastab varguse sooritanud isiku ja võtab ta summast lähtuvalt väärteokorras vastutusele. Riigi poolt määratakse rahatrahv ja sellega on riigi osalus menetluses lõppenud.
Samas ei taga see omanikule, et ta saab tagasi talle tekitatud kahju. Tekib vaid küsimus, mis sunnib teda järgmisel korral tegema avaldust politseile.
Kannatanul jääb kaks võimalikku lahendust: aktsepteerida tekitatud kahju 199 eurot või pöörduda süüdlase vastu tekitatud kahju tagasi saamiseks tsiviilkohtu poole.
Kriminaalmenetluse korral on kannatanul võimalus koheselt sisse anda ka tsiviilhalgi. Varga süüdimõistva otsusega määratakse kannatanu kasuks välja ka tekitatud varaline kahju.
Väärteomenetlus aga sellist kahju väljamõistmist kannatanule ette ei näe. Väärteo puhul peab kahju kannataja ise pöörduma tsiviilkohtusse kahju väljanõudmiseks.
"Kuni väärteoga tekitatud varalise kahju väljanõudmise korda ei ole oluliselt lihtsustatud, ei pea me mõistlikuks kriminaliseerimise piirmäära tõstmist," sõnas Krivun.
"Sellest tulenevalt toetame kaupmeeste liidu ettepanekut määrata kriminaliseerimise piirmääraks 100 eurot."
Mis juhtub, kui piirmäär tõstetakse 200 eurole?
Krivuni hinnangul tõuseb kindlasti tõuseb kaubandussektoris toime pandavate väärtegudena määratletud varguskahjude summa. Tekitatud kahjud jäävad sel juhul kaudselt tarbijate kanda.
Teiseks ei taju vargad, et väärtegu on ka karistus. Tekib suurem karistamatuse tunne ja nende tegevusaktiivsus tõuseb.
"Avastatud varguste arv kaubanduses sõltub mitmetest muutujatest korraga. Statistiliselt on avastatud varguste arv küll vähenenud, kuid see ei ole tingitud mitte varguste vähenemisest vaid pigem tööjõu probleemidest turvateenuste sektoris," sõnas Krivun. "Nendel valveobjektid, kus on stabiilselt püsiv ja koolitatud valvemeeskond, on varguste arv samal tasemel ehk vähenemist ei ole märgata."
