"Oleme liikunud sinna väga jõulise kiirusega ja peame suutma seda kiirust ka säilitada. Ei arva, et Eestit külastavate Venemaa turistide arv peaks Soomele millimeetritki alla jääma," ütles Mutso.

Sel nädalal tsiteeris Soome meedia Venemaa turismiasjatundja Taneli Dobrowolskit, kelle sõnul on Eestist saanud Soomele väga tõsine konkurent ning on see on osalt olnud põhjuseks, miks Vene turistide arvu kasv on Soomes pärast 2011. aastat taandnunud. Ta märkis, et Eesti populaarsust on kasvatanud Venemaa majanduskasvu aeglustumine, mistõttu turistid kipuvad valima odavamaid puhkuse ja poodlemise sihtkohti.

Satistika näitab, et Eesti majutusettevõtetes ööbis eelmise aasta esimesel kümnel kuul 240 787 Vene turisti, mis ületas 2012. aasta esimese kümne kuu rekordilist näitajat 14 protsendi ehk 29 722 võrra. Turistide ööbimiste ehk veedetud ööde arv kasvas samuti 14 protsendi võrra 553 389-le. Täna statistikaameti poolt avaldatud värskete numbrite järgi külastas novembris Eestit 22 protsendi jagu enam Vene turiste kui 2012. aasta novembris.

Soomes 8-protsendiline kasv

"Nagu paaril eelnevalgi aastal, on Venemaa jätkuvalt üks kiiremini kasvavaid sihtturge Euroopas," tõdes Mutso. Kui aga võrrelda arenguid Eesti lähiriikides, siis kasvas neis kõigis 2013. aastal Vene turistide ööbimiste arv tunduvalt aeglasemalt kui eelnevatel aastatel. Soomes kasvas esimese kolme kvartali kokkuvõttes Vene turistide ööbimiste arv 2012. aasta sama perioodiga võrreldes 8 protsenti, Leedus 14 ning Lätis 20 protsenti.

Mutso tõi välja, et Venemaa turistide ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes on aastaid kasvanud kiiremini kui Soomes. Näiteks 2002. aastal oli Venemaa turistide veedetud ööde arv Soome majutusettevõtetes 7,3 korda suurem kui nende ööde arv Eestis, 2012. aastal oli Soome näitaja vaid 2,5 korda suurem kui Eesti näitaja.

Statistika pole täielikult võrreldav

Arvud ei ole aga täpselt võrreldavad, kuna Soomes kogutakse statistikat vähemalt 20 voodikohaga majutusettevõtetelt ja Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetelt.

Arvestada tuleb ka seda, et Eesti alustas väga madalalt algtasemelt. 1990. aastate alguses kahanesid turismivood Venemaalt Eestisse minimaalseks. Samas saigi Soome reisimine alles siis venelastele võimalikuks ja Soome muutus nii oma uudsuse kui ka reisimise lihtsuse tõttu sihtkohana kiiresti populaarseks.

Eesti populaarsuse kasvus ei saa Mutso sõnul alahinnata ka riigi järjepidevast turundustööd nii riigi, omavalitsuste kui ka ettevõtjate tasandil, transpordiühenduste järjepidevast lisandumisest, viisade saamise ja piiriületuse lihtsustumisest ning Vene turistide huvist uute sihtkohtade vastu.

"Arvestada tuleb ka, et Eestisse ja Soome reisivate Vene turistide segmendid on piisavalt erinevad," rääkis Mutso. "Kui jätame kõrvale piiriäärsetes piirkondades käivad ostlejad ja võrdleme ainult majutusstatistikat, siis ilmneb, et Venemaa turistide veedetud öödest Soome majutusettevõtetes oli 2012. aastal vaid 21 protsenti Helsingis ning ligi pooled ööbimistest veedeti hoopis Soome järvedepiirkonnas, mille hulka kuulub ka idapiiri äärne ala."

Tallinn pakub Helsingile konkurentsi

Venemaa turistide veedetud öödest Eesti majutusettevõtetes oli 2012. aastal Tallinnas koguni 62 protsenti. "Absoluutarvudes tähendab see, et Tallinn on sihtkohana viimasel paaril aastal muutunud isegi veidi populaarsemaks kui Helsingi," lausus Mutso.

Üle-eelmisel aastal oli Venemaa turistide veedetud öid Helsingi majutusettevõtetes 315 181, Tallinnas aga 369 803. 2013. aastal vahe suurenes veelgi, kuna esimese kümne kuu andmetel nende ööbimised Helsingis vähenesid kolm protsenti, kuid Tallinnas kasvasid 13 protsenti.

"Seega võib küll öelda, et Tallinn pakub Helsingile tugevat konkurentsi, kuid muudes piirkondades pakutavate turismitoodete osas jääme Soomele veel üsna tugevalt alla. Siin on silmas peetud nii turismivõimalusi, mida Eestis pole - näiteks Lapimaal pakutav - kui ka neid, mis pole Eestis piisaval tasemel välja arendatud - puhkus puhkemajades, kalastus jms."