Skandinaavia võlakoorem teeb Paul Krugmani närviliseks

Skandinaavia, mis meelitas Euroopa võlakriisi ajal investeeringuid, on nüüd rahvusvahelise tähelepanu keskpunktis eluaseme laenude jätkusuutmatu taseme tõttu Taanist Rootsini, vahendas Bloomberg.

„Tekib küsimus, kas see on kriis, mis hüüab tulles," ütles Nobeli preemia laureaat Paul Krugman intervjuus 9. jaanuaril. „Ma pole kindel, kuid see teeb närviliseks."

Rootsi ja Taani riigivõlg on küll kõigest pool euroala keskmisest ning Norras, kui võtta arvesse ka riiklik naftafond, koguni olematu, siis stabiilne AAA reiting on alandanud laenuhinda ning õhutanud eralaenude kasvu. „Võib arvata, et kui Sa jäid finantskriisis ellu suurema kahjuta, on kõik korras, kuid see ei ole nii," ütles Krugman.

Taanis võlgnevad tarbijad koguni 321 protsenti oma kasutada olevast tulust. Rootsis on sama näitaja jõudsalt kerkimas 180 protsendini, mida kohalik keskpank peab kriitiliseks piiriks. Norras on vastav näitaja koguni 200 protsenti. Võrdluseks Eestis hindab Eesti Pank vastavat suhet 80 protsendile ning euroalal keskmisena on see alla 100%.

Võlgu tasakaasustavad Skandinaavias pensionihoiused ja kinnisvara, mis peaks riske hajutama. Krugmani arvates aga ei tasu sellele liialt loota. Tema hinnangul ei ole regioonil muud võimalust, kui vähendada eratarbijate laenukoormust.