Uuring: väike palk ei pane töökohta vahetama

Pea iga teine eestimaalane ei lahku töölt palga, ebasobivate tingimuste või arenguvõimaluste puudumise pärast.

Üle 40 protsendi töötajatest lahkub siis, kui nende töökoht kaob või lõpeb tähtajaline leping, selgus CV Keskuse töösuhte lõppemise põhjenduse uuringust.

Vaid viis protsenti eestimaalastest lahkub palga pärast, olgu põhjuseks siis liiga madal palk või ebasobiv palgasüsteem.

Sellest ei tohiks tööportaali spetsialistide hinnangul aga teha järeldust, et ülejäänud töötajad on palgaga rahul, pigem kardab väga suur osa inimesi endale sobivamat töökohta otsida.

Kindlasti mängib siin olulist osa ka möödunud majanduskriis, kuna töökoha kadumine tulenes suuresti koondamisest, ettevõtte tegevuse lõpetamisest või -reorganiseerimisest.

Kõigest 13 protsendil töötajatest tulenes töölepingu lõppemine sellest, et nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega või ei näinud ettevõttes endale sobivat tulevikku. Sellest viis protsenti on otseselt seotud palgaküsimusega. Olgu selleks siis liiga madal töötasu või töötajale ebasobiv palgasüsteem.

Kuus protsenti lõpetas töölepingu, kuna nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega nagu elukoha kaugus, halb töökeskkond, liiga ohtlik töö, ebapädev ülemus või midagi muud. Ligi kaks protsenti töötajatest lahkus ametipostilt, kuna ei näinud võimalusi arenguks ning karjääriredelil edasi liikumiseks.

Võrreldes meeste ning naiste töösuhte lõppemise põhjuste erinevusi on näha, et naised on märgatavalt rohkem avatud elukoha vahetusele. Kaheksal protsendil naistest lõppes töösuhe elukoha vahetuse tõttu, sama tegur mängis rolli viiel protsendil meestest.

Palga tõttu on aga töösuhte lõpetamisele avatud pigem mehed — kui kuus protsenti meestest lõpetas palgaga seotud põhjustel töösuhte, siis samal põhjusel tegid seda kõigest neli protsenti naistest.

Töösuhte lõpetamisel oli oluline osa nii meestel kui naistel võrdselt ka õpingute jätkamine või alustamine. Kooli tõttu lahkus töökohalt üheksa protsenti töötajatest.

Uuring koosnes 100 000 tööotsija töösuhte lõppemise põhjendusest, mis koguti perioodil 2004-2011. Analüüsitava valimi suuruseks oli 4,5 protsenti juhuslikult valitud põhjendustest.