Ministeerium: traditsiooniline suitsuliha ja -kala ei kao mitte kuskile
„Suitsu keemiline koostis on keerukas ja sõltub mitmetest aspektidest, nagu näiteks suitsu tekitamise materjal, suitsutustehnoloogia, temperatuur ja suitsutamise aeg. Tundes polüaromaatsetele süsivesinike (PAH ühendite) tekkemehhanismi, on võimalik töötlemisprotsessi optimeerida sel määral, et neid tekib toitu võimalikult vähe,“ selgitas Radin.
Piirnormi kohaldatakse suitsulihale ja -kalale, olenemata sellest, kas liha või kala on nö traditsiooniliselt suitsutatud või on kasutatud suitsutuspreparaate.
Eesti seisukoha kujundamisel EL-i eelnõu kohta 2011. aastal kaasati Radini sõnul aruteludesse erinevaid eksperte ja huvigruppe ning võeti arvesse mitmete uuringute ja seirete tulemusi aastatest 2003 – 2009. Kõik see kokku tähendas umbes 450 analüüsitulemust toiduproovide kohta.
„Näiteks tänavu septembris kehtima hakkav piirnorm bensopüreeni kohta on 2 mikrogrammi kilogrammi toote kohta. 2011. aastal läbi viidud uuringus oli kõigis uuritud suitsutatud toidutoodetes bensopüreeni sisaldus alla uue piirnormi,“ selgitas ta.
Radin lisas, et ka koduaias liha grillimisel tasub jälgida, et rasv ei tilguks sütele, sest see tekitab leegi ja suitsu, mis katab grillitava toidu kahjulike PAH-ühenditega. „Keskmine või madalam kuumus ja liha paigutamine kuumusallikast kaugemale aitab oluliselt PAH ühendite moodustumist vähendada.“
Leedu meedia kirjutas täna, et traditsioonilisel viisil lihatoodete suitsutamisele võib tulla EL-i uute nõuete tõttu lõpp. Leedu ettevõtjad märkisid, et kuulsid selle aasta 1. septembril jõustuvatest nõuetest esimest korda.
Poola on hetkel ainuke riik, mille ettevõtjad on üheksa kuud enne nõude lõplikku jõustamist otsuse vastu jõuliselt sõna võtnud, kuna see ohustaks nende hinnangul mitme rahvusliku toote saatust.
Kel huvi, saab põllumajandusministeeriumi kodulehelt lugeda teabematerjali polüaromaatsete süsivesinike kohta toidus ja nende vähendamise võimaluste kohta.
