Ärilehele antud kommentaaris selgitas majandusministeerium, et Eesti eesmärk on suunata konkureerivate projektide arendajad tihedamale koostööle, sest nii on kõige tõenäolisem LNG terminali vaidluses kompromissi leidmine.  „Mõlemad riigid on praegu selgelt huvitatud LNG-le ligipääsu saamisest ja ministeerium on valmis kaaluma lahendust, et ühe projektiga (näiteks ühendettevõtte poolt) luuakse LNG hoiustamise ja gaasistamise võimalused nii Eestisse kõiki Baltimaid teenindama kui Soome.  Kahte kohta LNG vastuvõtmise tehnilise võimekuse rajamine maandaks palju paremini nii tehnilise varustuskindluse kui operaatori sõltumatuse riski, võrreldes ühe suure regionaalse terminali rajamisega," avas tagamaid ministeeriumi kõneisik.

„Balticconnector jääb vaieldamatult tähtsaks projektiks regionaalse gaasituru liberaliseerimisel.  Kuid merealune toru Balticconnector on mõeldud gaasilisel kujul maagaasi transportimiseks ja veeldatud kujul gaasi (LNG) transport riikide vahel on võimalik ka oluliselt odavamalt laevaga.  Investeering Balticconnectori veealuse osa rajamiseks on hinnanguliselt 4-5 korda suurem sobiva laeva maksumusest.  Balticconnectori ehitus tuleks paratamatult kinni maksta gaas tarbijatel põhivõrgu tariifi kaudu, samas kui laev võiks kommertstegevusega ennast ise ära majandada.  Laeva soetamine regionaalse LNG projekti raames annaks võimaluse tugevaks sünergia kõigi piirkonna LNG terminalidega.  Seega ei eelda kogu regioonile LNG kättesaadavaks muutmine Balticconnectorit," seisis ministeeriumi vastuses.