“Oleme tulemusega väga rahul. Olukord rahvusvahelisel kapitaliturul on Eesti Energiale soodus. Baasintressimäärad on madalad ja ka investorite hinnang meie krediidikvaliteedile on jätkuvalt tugev. Investorite suur huvi võimaldas tehingu lõpule viia kiirelt ja kaasata võlakapitali väga soodsa intressimääraga," kinnitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik. Investoritelt kaasatud raha kasutatakse peaasjalikult Auvere elektrijaama ehituse lõpuleviimiseks.

Nõudlus Eesti Energia võlakirjadele ületas 400 miljoni piiri. "Investorite suur nõudlus võimaldas tehingu sooritamise päeval vähendada krediidimarginaali algselt pakutult 120 baaspunktilt lõplikule tasemele 112 baaspunkti, " selgitas Kaasik eduka tehingu tagamaid.

Võlakirju ostnud investorite geograafiline jaotus oli järgmine: Skandinaavia ja Balti riigid 50%, Saksamaa 26%, Suurbritannia 14%, Austria ja Šveits 5%, muud Euroopa riigid 5%. Investori tüübi järgi osalesid tehingus investeerimisfondid 63%, pensionifondid 28%, privaat- ja kommertspangad 7% ning kindlustusseltsid 2%.

Eurovõlakirjade emissioonihinnaks kujunes 109,085% ja need noteeritakse Londoni börsil. Koos 2012. aasta aprillis müüdud võlakirjadega on 2. oktoobril 2018 lunastatava võlakirjaemissiooni kogumaht nüüd 400 miljonit eurot.

Tehingu peakorraldajad olid Deutsche Bank ja Nordea Markets.

Emissioon toimus vaid päev pärast seda, kui rahvusvaheline reitinguagentuur Moody`s alandas energiafirma krediidireitingu Baa1 pealt Baa2 peale.