Ettevõtjate esindajad 1000euroste tehingute eelnõust: see on ohtlik eksperiment

Käibemaksudeklaratsiooni lisa eelnõu näol on tegemist ohtliku eksperimendiga, mille kasulik või kahjulik mõju on ettearvamatu, leiavad Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Audiitorkogu.

Ärileht avaldab ettevõtlusorganisatsioonide ühispöördumise täismahus.

22. jaanuaril esitas rahandusministeerium uue versiooni käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust. Uus eelnõu ei erine oma sisu poolest eriti palju sellest tekstist, mille Riigikogu detsembris vastu võttis ja president jättis välja kuulutamata. Põhiline uuendus on varasemast oluliselt mahukam seletuskiri.

Ettevõtlusorganisatsioonid ja arvestusspetsialistide kutseorganisatsioonid on jätkuvalt seisukohal, et kavandatav muudatus on ausate ettevõtjate suhtes liiga koormav. Arvutused, mille kohaselt eelarvelaekumised suurenevad vähemalt 30 miljonit eurot aastas, ei ole meie arvates usutavad, sest rajanevad oletusel, mida ei saa praktikas tõestada enne, kui muudatus on reaalselt ellu rakendatud.

Meie arvates on tegemist ohtliku eksperimendiga, mille kasulik või kahjulik mõju on ettearvamatu. Kui Riigikogu siiski leiab, et muud meetmed maksupettuste ohjeldamiseks ei sobi ja ainus mõeldav variant on käibedeklaratsiooni lisa, siis tuleks eelnõud täiendada lisameetmetega, mis tasakaalustaksid maksumaksjate riske.

Allakirjutanud organisatsioonid on nõus toetama kavandatavaid käibemaksuseaduse muudatusi, kui eelnõule tehakse veel järgmised muudatused ja täiendused:

1. Deklareeritava väärtuse piirmäära tõstetakse 1000-lt eurolt 3000-le.

2. Riik hüvitab maksumaksjatele kõik ühekordsed kulud, mida uue süsteemi rakendamine kaasa toob (tarkvara arendused, tööjõu kulu jne). Hüvitamine toimub kuludokumentide alusel umbes sarnases menetluses, mis kehtestati 2009. aastal käibemaksumäära tõstmisel.

3. Deklaratsiooni lisa täitmisest tekkivate jooksvate tööjõukulude (raamatupidajate lisatöö andmete sisestamisel või õigsuse kontrollimisel, tehingupartnerite vahel tekkinud erisuste lahendamine jne katteks makstakse igale deklaratsiooni lisa esitajale kompensatsiooni, mille suurus on 1% KMD lisas deklareeritud tehingute väärtusest ning lisaks 0.15 eurot iga deklaratsioonirea eest. Vastav summa arvatakse maha deklaratsioonis arvutatud käibemaksu summast (või lisatakse tagastusnõudele).

4. Suureneva töökoormuse tõttu nihutatakse käibedeklaratsiooni esitamise tähtaeg edasi maksustamisperioodi ülejärgmise kuu 10. kuupäevale.

5. Maksumaksjatele tagatakse tasuta ligipääs äriregistri infosüsteemile, et oleks jooksvalt võimalik lisada arvetele registrikoode või kontrollida tehingupartneri andmete õigsust.

6. Maksukorralduse seadust täiendatakse sätetega, kus oleks täpselt kirjas, kuidas ja kui suures ulatuses hüvitatakse maksumaksjale tekkinud kahju, kui MTA ametniku süül on toimunud ärisaladuse leke.
Karistusseadustikku viiakse sisse säte, mis näeks süüdiolevale ametnikule ette karistuse äriühingu tegevuse kahjustamise eest.

7. Käibemaksuseadusesse tuuakse võimalikult suures ulatuses meetmeid, mida EL käibemaksudirektiiv lubab rakendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks (näiteks tõsta kohustusliku käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära, lubada väikeste käivete puhul pikemat – kuni aastast maksustamisperioodi, kaotada „kahe kuu“ piirang kassapõhises maksuarvestuses, lubada käibemaksu tagasiarvestamist laekumata jäänud müügiarvetelt, laiendada lihtsustatud arvete kasutusala jne)

8. Lisada konkreetsed maksuseaduste muudatused (koos jõustumise tähtaegadega), mis vähendaksid tööjõu maksukoormust ning soodustaksid Eestis uute ettevõtete käivitamist ja uute töökohtade loomist (nt sotsiaalmaksu lagi, sotsiaalmaksu alampiiri kaotamine, töötuskindlustusmakse määra langetamine töötuskindlustuse rahastamiseks piisavale tasemele, füüsilise isiku maksuvaba tulu määra tõstmine, alla 10% osaluselt saadud dividendide topeltmaksustamise lõpetamine, vabastusmeetodi rakendamine väärtpaberite võõrandamisest saadud kasule, töötajate terviseedendamise ja sporditegevuse kulude vabastamine erisoodustusmaksudest).

9. Seadusemuudatusest eeldatavasti laekuvad täiendavat 30 miljonit eurot suunatakse noortespordi toetuseks.

10. Kord kvartalis koostatakse avaldatakse ülevaade, millest nähtuks, kui palju on käibemaksuseaduse muudatuse tulemusena laekunud riigieelarvesse lisaraha. Kui kahe aasta jooksul selgub, et prognoositud lisatulu ei laekunud, siis seadusemuudatus tunnistatakse kehtetuks ning kõik eelnõu autorid lahkuvad ametist.

Hea tahte ja pühendumise märgina ootame valitsuse ja Riigikogu liikmetelt ka isiklikku ohverdust toimiva riigirahanduse hüvanguks – näiteks palgakärbe, kuluhüvitise piiramine või ametiautost loobumine.

Rasked ajad nõuavad raskeid otsuseid. Ettevõtjate ja riigijuhtide solidaarsus peab olema vastastikune. Ootame ka riigi tegevuskulude auditit ning konkreetseid plaane liigse bürokraatia kärpimiseks ning riigi efektiivsemaks toimimiseks kõikides valdkondades ja kogu Eesti territooriumil.