Näiteks detsembrikuus oli Eesti elektritoodang 24 protsenti ja tarbimine 13 protsenti väiksem kui 2012. aasta samal kuul.

Elektritoodang kasvas 2013. aastal 11 protsenti 11,7 teravatt-tunnini, mis võimaldas koos suuremate ülakandevõimsustega Eesti-Läti vahel siinsetel tootjatel rohkem elektrit eksportida. Saldeeritud energiakaubandusbilansi alusel kujunes Eesti netoekspordiks kokku 3,6 teravatt-tundi, mida on 64 protsenti rohkem kui 2012. aastal.

Eesti ja Läti vahel liikus elekter 94 protsendil eelmise aasta tundidest põhjast lõunasse. Eesti-Soome ühendus töötas 67 protsendil tundidest suunal Soomest Eestisse, 30 protsendil tundidest Eestist Soome ja 3 protsendil tundidest kaubandust ei toimunud.

Lätis kasvas elektri tootmine aastases võrdluses 9 protsenti 6,1 teravatt-tunnini. Elektritoodangu kasvule aitas oluliselt kaasa suurenenud tootmine Riia koostootmisjaamades. Samas Daugava hüdroelektrijaamade toodang oli võrreldes prognoosituga erakordselt veevaese aasta tõttu oluliselt väiksem. Elektri tarbimine kasvas Lätis möödunud aastal 3 protsenti ja oli kokku 7,4 teravatt-tundi ning siseturu vajadusest suudeti kodumaise toodanguga katta 81 protsenti.

Leedu elektritoodang vähenes mullu 5 protsenti 3,5 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrikogus suurenes seevastu 1 protsendi võrra ja Leedu elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes ligikaudu 7 teravatt-tundi, mida on 6 protsenti rohkem kui aastal 2012. Leedu elektritarbimist kattis eelmisel aastal võrreldes 2012. aastaga tunduvalt suuremas osas Eestis ja Lätis toodetud elekter, asendades impordi Venemaalt. Viimane vähenes eelnenud aastaga võrreldes neljandiku, moodustades 3,5 teravatt-tundi.

Kolme Balti riigi elektritarbimine kasvas möödunud aastal 1 protsendi ja oli kokku 25,9 teravatt-tundi, tootmine kasvas 8 protsenti 21,2 teravatt-tunnini. Kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit vähenes viiendiku 4,7 teravatt-tunnini ja moodustas kogutarbimisest 18 protsenti. Baltikumi puudujääk kaeti 32 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja import kolmandatest riikidest moodustas vastavalt 68 protsenti.

Kõige suurem takistus Läti ja Leedu elektridefitsiidi katmisel Põhjamaades ja Eestis toodetud elektriga on ülekandevõimsuste puudujääk. Füüsiliselt on Eesti-Läti vahel ühendusvõimsusi 600 megavatti. Balti süsteemihaldurite kokkulepe võimaldab elektrit üle kanda võimsusega 900 megavatti, kuid EstLink 2 käivitamise järel on sellest Läti-Leedu defitsiidi katmiseks selgelt vähe. Balti turu integreerimiseks tuleb välja ehitada Eesti-Läti kolmas ühendus.

Põhjamaade 2013. aasta elektritoodang langes eelnenud aastaga võrreldes 6 protsenti 380 teravatt-tunnini, sealhulgas vähenes tootmine Norras ja Rootsis 9 protsenti, Soome toodang jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele. Tootmise langus tulenes peamiselt vähenenud tarbimisest ja madalast hüdroreservuaaride tasemest. Taanis seevastu kasvas toodang 13 protsenti.

Hoolimata Rootsi ja Norra elektribilansi ülejäägist, kujunes Põhjamaade summaarne elektribilanss 2013. aastal 0,9 teravatt-tunni ulatuses negatiivseks. Elektri puudujääk kaeti impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Aasta varem oli Põhjamaade elektribilansi ülejääk olnud 15,8 teravatt-tundi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid