„Eesti e-kaubanduse näitajad on alla Euroopa keskmise, mis on e-riigi puhul üllatav,“ märkis inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. „E-äri on selline ettevõtlusvorm, mis eelduste kohaselt võiks turule tuua uusi tegijaid, kuna see ei nõua väga suurt algkapitali ja tegevusväli võib ulatuda elektroonikast mahetoodeteni. Eesti turgu pole võimalik suuremaks muuta, kuid täna arutame ümarlaual, mida riik saaks e-äri edendamiseks omalt poolt teha. Eesmärgiks on tõsta e-äri usaldusväärsust – kaardistada probleemid ja leppida kokku tegevuskava,“ selgitas Peep.

Arutusele tulevad andmekaitset, infoturvet, kontaktandmete kasutamist ja tarbijakaitset puudutavad küsimused. Arutelus osalevad e-kaubanduse liit, kaubandus-tööstuskoda, teenusmajanduse koda, EVEA, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit, pangaliit jt.

Näiteks võrgust ostmisel näeb 53 protsenti ettevõtjatest ühe takistusena turvalisuse ja andmekaitse probleemi, võrgu kaudu müümisel tõi sama probleemi välja 44 protsenti ettevõtjatest, näitas e-äri ja e-kaubanduse kasutamise ja laiendamise võimaluste uuring, mida ümarlaual tutvustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ümarlauaga tähistab Andmekaitse inspektsioon ühtlasi kaheksandat rahvusvahelist isikuandmete kaitse päeva.