"Turul valitsevat vaikelu kirjeldab hästi kõrge krediidiriskiga ettevõtete enneolematult väike osakaal , mis tavapärase konkurentsi tingimustes peaks püsima 12-15 protsendi piirides," kommenteeris statistikat Krediidiinfo AS-i asedirektor Alar Jäger.

Samal ajal on kõrgeima krediidiriskiga valdkonnaks jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal viiendal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.

Hetkel kehtivate normide järgi loetakse kõrge krediidiriskiga ehk negatiivse krediidihinnanguga ettevõteteks neid, mille maksejõuetuse tekkimise tõenäosus on suurem kui 5 protsenti. Olulisteks näitajateks maksejõuetuse tõenäosuse arvutamisel on maksehäiretele ja maksuvõlgadele lisaks ka ettevõtte finantsinfo ja juhi taust.

Maksehäired ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid aastaga pea kõikides sektorites, kokku 122 miljonilt eurolt 42 miljoni euroni ehk 65 protsenti. Kõige rohkem vähenesid maksehäirete summad finants- ja kindlustustegevuses (-90,6%), kutse, teadus ja tehnikaalases tegevuses (-80,3%) ning ehitussektoris (-70,5%).

Maksuvõlad ehk ettevõtete võlad riigi ees vähenesid 74 miljonilt eurolt 40 miljoni euroni ehk 45 protsenti. Kõige rohkem kahandasid maksuvõlgu majutus ja toitlustus (-68,6%), info ja side (-65,4%) ning kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus (-62,9%).

Samuti on aasta jooksul ühtlaselt vähenenud (-67%) nii maksehäirete kui ka maksuvõlgadega ettevõtete koguarv. Maksehäiretega on 2 824 ja maksuvõlgadega 3 986 ettevõtet.