Loe, milline on euro mõju Läti majandusele
Kindlasti on euro kasutuselevõtmisel mitmeid positiivseid mõjusid, kuid majanduse tugevuse määravad esmalt ära hulk muid tegureid.
Praegu on Läti riigireiting oluliselt madalam Eesti omast. Euroalasse kuulumine peaks suurendama usaldust Läti majandus- ja fiskaalpoliitika suhtes ning aitama sedamööda kaasa riigireitingu tõstmisele. Ka Eesti riigireitingute paranemise taga 2010. aastal oli lisaks majandustsükli kasvufaasist tulenevale majandusaktiivsuse paranemisele meie euroalaga liitumise kinnitamine.
Euro kasutuselevõtmiseks on teatavasti tarvis viia mitmed majandusnäitajad euroala teiste riikidega võrreldavale tasemele. Ehk teisisõnu, peaks majandus muutuma justkui sarnasemaks teiste euroalasse kuuluvate riikidega. Iseenesest juba see positiivse tulemusega ettevalmistusprotsess suurendab usaldust riigi majanduse suhtes. Iseasi on aga see, kas ja kuidas riigid nende kriteeriumidega pikemas perspektiivis suudavad toime tulla.
Praegune kogemus näitab, et kõik piisavalt hästi ei suuda. Võimalik riigireitingu tõstmine tagab Lätile soodsamad rahastamistingimused ja vähendab sellega riigi laenuteenindamise kulusid (Läti riigivõlg on sellel aastal ligikaudu 40% SKP-st ning väheneb järgmiseks aastaks 30% lähedale).
Läti ekspordist läheb euroalale 30%. Juba eelmisel aastal oli tugevasti üle poole Läti väliskaubandustehingutest nomineeritud euros. Läti eksportijate konkurentsivõime ei sõltu mitte niivõrd sellest, kas seal on kasutusel latt või euro, vaid sellest, kui kiiresti kasvavad tööjõu ühikukulud ehk milline on tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu suhe.
Kui ekspordisektori kulud kasvavad tootlikkusest kiiremini, avaldab see kas survet hindade kasvule või vähendab ettevõtete kasumimarginaale. Küll aga vähendab euro kasutuselevõtmine Läti eksportijate valuutavahetuse kulusid. Samuti vähendab valuutakursi muutmise riski kadumine äritegevuse tehingukulusid.
Euroala ja ühise rahapoliitikaga liitumise eeliseks peetakse ühest küljest valuutakursi muutmise riski kadumist, kuid Läti ei ole ka varem oma valuutakurssi kunstlikult muutnud. Teoreetiliselt peaks valuutakursi muutmise riski kadumine soodustama välisinvesteeringuid. Samas tuleb arvestada, et väikeriikidesse investeerivad välisinvestorid ootavad kindlal rajal püsivat ja kiiresti kasvavat majandust koos uute võimalustega.
Kuigi Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärad ja ka Euribor on kõikide euroala riikide jaoks üks, siis tegelikud laenuvõtmise kulud sõltuvad ikkagi riigi tegelikust majandusolukorrast, sealhulgas kui hästi või halvasti on suudetud ellu viia majandusreforme ning kui tugev on finantssektor. Teatavasti ei ole euroala ettevõtete laenuintressid kõikides riikides ühesugused. Vahetuskursi muutuse riski kadumine peaks alandama Lätis laenumarginaale ning muutma sellevõrra laenud odavamaks. Samas tuleb arvestada, et Euribor on praegu küll ajaloolises plaanis veel väga madal, kuid see tõuseb tasapisi. Euroalasse kulumine annab pankadele võimaluse osaleda EKP rahapoliitilistes tehingutes. Muuhulgas tähendab see ka likviidsusabi, kui pank seda vajab. See peaks vähendama Läti finantssüsteemi riske.
Nii nagu Eestiski, tõstab euroalaga liitumine tõenäoliselt ka Lätis veidi hindasid. Samas näitas Eesti ja teiste hiljuti liitunud riikide kogemus, et see mõju jäi siiski üsna tagasihoidlikuks (0,2-0,3 protsendipunkti). Eestis kiirenes inflatsioon 2011. aastal, koos euro kasutuselevõtmisega, eelkõige maailmaturu toiduainete hinnakasvu survel.
Leedu loodab euro kasutusele võtta järgmise aasta alguses. Mertsina ei usu, et selle aja jooksul peaks Leedu välisinvestorite jaoks jääma vähematraktiivsemaks vaid sellepärast, et ta euroalasse veel ei kuulu. Investeeritakse ju vaatega tulevikku. Leedul ei paista praegu olevat tõsiseid takistusi euroalaga liitumiseks.
