Leedo esindaja: riiklik laevastik oleks miljoneid eurosid praegusest kallim
Majandusminister Juhan Parts on korduvalt rõhutanud, et juhul, kui riik omandaks Väinamere tarbeks laevad ja korraldaks saartevahelise liikluse opereerimiseks avaliku konkursi, säästaks riik aastas kuni kaheksa miljonit eurot. Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk aga Tallinna Sadamat ei kadesta.
"Riikliku tellimuse hinda saab kindlasti mõnevõrra langetada, aga siis langeb ka kvaliteet. Kvaliteedi nimel on tehtud väga palju tööd ja väga suuri investeeringuid," hoiatab Rihvk.
"Teine lahendus on selleks piletitulu suurendamine läbi piletihinna tõusu. See otsus on vastavalt seadusele MKM-i, mitte operaatori teha. Kui reisijate oma osa kasvab, siis koormus eelarvele kindlasti väheneb. Need on MKM-i otsused. Riik saab piletihindu ka kunstlikult tõsta või alandada, mida paar aastat tagasi ka tehti. Ja seetõttu on mugav öelda, et eelarvest tulevad vahendid on kasvanud. Jah, on kasvanud, sest piletihindu alandati poliitilistel põhjustel," ütleb laevakompanii pealik.
2016. aastaks ei valmi ühtki uut laeva
Rihvk ütles Saarte Häälele muuhulgas, et 2016. aasta oktoobriks ei tule Väinamere liinidele ühtegi uut laeva, sest laevaehitus ei ole niisama lihtne protsess, eriti kui seda teha maksumaksja raha eest.
"Ma ei kadesta Tallinna Sadama juhtide olukorda, kuhu nad poliitiku poolt pandud on. Aga sadam on suur ja tugev ettevõte ning kogenud juhtkonnaga, küllap nad lahenduse leiavad," lisas Rihvk.
"Ei tasu inimesi lollitada. Riigile kuuluv äriühing peab alustama avatud konkursist, järgneb projekteerimine, paralleelselt tuleb lahendada riigiabiga seotud küsimused," kirjeldab Rihvk riigi ees seisvaid probleeme.
Rihvk: riiklik laevastik läheb kallimaks
Jaanuari keskel riigikogus esinenud Partsi hinnangul tuleks kokkuhoid eelkõige praegusega võrreldes odavamatest prahitasudest, mis oleks aastas kolme laeva korral kuus miljonit eurot.
"Säästetav kuus miljonit eurot aastas moodustaks üle 40 protsenti tänasest toetusest ja oleks samas suurusjärgus kogu 2012. aasta piletituluga," rääkis Parts riigikogus ning lisas, et säästlikkuse arvelt oleks võimalik finantseerida neljanda laeva ehitust või ostu.
Rihvk rõhutab, et riigile kuuluv laevastik ei tule kuskilt otsast odavam, ei ole varianti ka. "Meie arusaamise järgi tuleb see lubatud "odavus" tulevaste põlvede arvelt, mis tähendab, et saab venitada pangale makstavaid laenumakseid paarikümne aasta peale ja siis loomulikult aastane tasu väheneb, küll aga makstakse selle loogika kohaselt kümneid miljoneid eurosid rohkem intresse. See arvestus on igale inimesele tuttav, kes pangast laenu võtnud," selgitab laevnik.
