Ta ütles, et debatti oleks vaja ainuüksi sellepärast, et riigikontroll tuletas eelmisel aastal meelde, et Leedu majandus on sisemajanduse kogutoodangult (SKP) inimese kohta Eestist mööda läinud.

"Debatt just nagu oleks, eks ole, aga see debatt on ka võib-olla nii äärest äärde. Kui ma vaatasin nädala alguses seda tööjõudebatti: küll öeldakse, et palgad on madalad - on paha! Palgad kasvavad - on paha! Võõrtööjõudu ei ole vaja - on vaja! Nagu ei saagi aru. See debatt on nagu nii seinast seina. Oleks natuke kitsamas fookuses, siis saaks nagu täpsemaks minna - et mida peab täpselt tegema," rääkis Neivelt ja osutas ühtlasi sellele, et arutelule ei ole järgnenud tegusid.

Ta küsis, miks ei võiks olla näiteks nii, et kui lepitakse kokku paljuräägitud miinimumpalga suuruses, lepitaks samas kokku selles, et see kasvab järgmisel viiel aastal 10%. "Kes ei tule välja omadega, siis paneb oma poe kinni - kogu lugu. Vähemalt on mingisugune selge visioon ees, kuhu suunas liigume," rääkis Neivelt. Tema sõnul peavad ka ettevõtted endale aru andma, et meie kliimavöötmes ja kultuurikeskkonnas ei ole mõtet mõnda tegevust jätkata.

Ühe olulise teemana tõi Neivelt välja ebavõrdsuse, mis on kõneaineks ka mujal maailmas, näiteks Ameerika Ühendriikides. " Kui me võrdleme kogu aeg SKT-d inimese kohta või siis riigi kohta, aga me unustame ära, et seal, selle SKT sees, kapitali osa kogu aeg kasvab ja tööjõu osa pigem kahaneb. Et siis palkade osa kahaneb ja kapitali lisandväärtuse ehk siis kasumi osa kasvab kogu aeg. See ei saa ka jälle pikalt kesta."

Loe lisa ERR uudisteportaalist.