Kuulsad Palanderid tõmbavad Soome turiste Ida-Virumaale magnetina
Kui eelnevaid turismiaastaid iseloomustab Ida-Virumaal Vene puhkajate hüppeline kasv, siis 2013. aasta märksõna on põhjanaabrid. Selle taga on nii Soome mäesuusakuulsuse Ontikal avatud hotell kui maakonna aktiivne turundus, kirjutas Põhjarannik.
2013. aasta jaanuarist novembrini tegid soomlased Ida-Viru majutusasutustes 21 544 ööbimist. Aasta varem läks neid põhjanaabrite arvele 15 597. "Ida-Virus majutatud Soome turistide arv kasvas 11 kuuga 18 protsenti ja ööbimiste arv 38 protsenti. Seega on soomlaste Ida-Virus viibimise kestus üsna korralikult kasvanud: 2,05 öölt 2,4 ööni," ütles EASi turismiuuringute koordinaator Piret Kallas.
Maakonna suurima hotelli Toila spaa müügijuht ja Ida-Viru turismiklastri Soome turu juht Kärt Purga tõdes, et soomlaste hulga suurenemisest võitsid ilmselt väiksemad majutusasutused. "Meie majas oli soomlasi umbes samal tasemel nagu 2012. aastal. Oleme pingutanud soomlaste nimel ja pingutame edasi, sest peame seda oluliseks sihtturuks. Aga mis puudutab raviturismi, siis lõunanaabrid peavad meid kaugeks ning me ei paku nii soodsaid hindu kui Pärnu- ja Saaremaa spaad. Nii et ravipaketi rühmareise on siia raske saada."
Samas tundis Purga positiivset muutust soomlaste suhtumises Ida-Virumaasse tänavusel Matka messil (Helsingis toimuv turismimess - toim.). "Märkasime esimest korda, et meie piirkonda juba teatakse. Ida-Virumaa ei mõju enam hirmutavalt, vaid pigem huvitava ja uudsena," rääkis ta. Seetõttu ennustas müügijuht soomlastest üksikturistide arvu edasist kasvu.
Nimi müüb
Optimismi Soome külastajate puhul jagas Ontika B&B tüüpi külalistemaja perenaine Riina-Maija Palander, kes koos abikaasa, Soome edukaima meesmäesuusataja Kalle Palanderiga kohandas majutusasutuseks Ontika mõisa saja-aastase teenijatemaja ning avas selle mullu maikuus puhkajatele.
Tema sõnul peatus nende juures augusti lõpuni mitu tuhat soomlast, kusjuures mingit eraldi turundust üle lahe selleks ei tehtud. "Kõik on sellest, et oleme Soomes nii tuntud inimesed ja meist kirjutati nii palju," viitas Riina-Maija Palander kevadisele Soome ajakirjanike pressireisile, mille korraldas Ida-Viru turismiklaster.
Pererahvas uuris oma kaasmaalastelt, kuidas nad Ida-Virumaale sattusid. "Nad ütlesid, et tulid ainult meid vaatama. Soovitasime neil külastada ka Kuremäe kloostrit, Hermanni linnust ja teisi huvitavad kohti Ida-Virumaal, mis on soomlastele uus ja avastamata sihtkoht."
Talvisel perioodil on soomlased asendunud teiste lähinaabrite Venemaa ja Läti, aga ka Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia turistidega.
"Eesti inimesi on kõige vähem. Tundub, et kõige rohkem meeldib meie koht soomlastele ja venelastele. Eestlased on ainsad, kellele see kas väga meeldib või ei meeldi üldse. Sageli eestlased ei imesta millegi üle, kõik on nendele kuidagi tavaline. Kuigi on neidki, kes on mõisakohta armunud ja kiidavad meid selle eest, et oleme hakanud seda üles ehitama. Näiteks üks paar on käinud neli korda järjest," pajatas perenaine.
Palander lisas, et välismaalastele on siiski lihtsam meele järele olla. "Soome turisti on kõige kergem teenindada. Soomlased on juba siia tulles heas tujus, sest nad on välismaal ja puhkusel. Nad ei vaja palju, et end hästi tunda. Ka Venemaa klientidega on meil ainult head kogemused."
