Registreeritud töötus tõusis jaanuaris 5,5 protsendini
"Jaanuaris registreeritud töötute arvu veidi kiirem kasv oli oodatav ja seda peamiselt seetõttu, et aasta lõpus saavad läbi paljud tähtajalised töölepingud ja viiakse läbi ümberkorraldusi personali koosseisus, mis toob kaasa tavapärasest rohkem koondamisi," ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Jaanuaris registreeris end töötukassas 7520 uut töötut, töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 3192 inimest. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, märkis töötukassa.
Kõrgeim oli detsembri lõpus registreeritud töötuse määr 9,8 protsendiga Valgamaal ja 9,1 protsendiga Ida-Virumaal ning madalaim 4,2 protsendiga Viljandimaal ja 4,3 protsendiga Tartumaal.
Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 258 inimesele ehk 25 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 369 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,3 miljoni euro. Ligikaudu 112 euro suurust töötutoetust sai jaanuaris 8422 inimest ehk 21 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa jaanuaris 1014 inimesele. Keskmine jaanuaris määratud hüvitis oli 1634 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,3 miljoni eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa jaanuaris 85 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1828 eurot ning hüvitisteks maksti jaanuaris üle 151 000 euro.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised, oskus- ja käsitöölised ning teenindus- ja müügitöötajad. Kuu jooksul lisandus 3405 uut tööpakkumist, millest 51 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7317.
