"Kuigi ekspordi kasvu aeglustumine ja langus oli üsna laiapõhjaline, oli mitmeid kaubagruppe, mis näitasid 2012. aastaga võrreldes oluliselt paremaid tulemusi, näiteks puittoodete ja transpordivahendite eksport. Kõige enam tõmbas eksporti aga väiksemaks kütuse ekspordi tugev langus, samuti ka metallide ja mehaaniliste seadmete väljeveo vähenemine," selgitas Mertsina.

Kuna eksport vähenes impordist kiiremini, siis negatiivne puhaseksport ehk väliskaubanduse puudujääk veidi süvenes. Suurem väliskaubanduse puudujääk on majanduskasvule tugevamaks piduriks. Ekspordi langust jooksevhindades süvendas muuhulgas ka ekspordihindade enam kui 1-protsendiline langus.

"Selleks aastaks ootame välisnõudluse paranemist. Samas on meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse olukord üsna erinev. Kui Rootsi ja Läti juures on põhjust optimismiks, siis Soome ja Venemaa majanduskasvu taastumine jääb sellel aastal loiuks," ütleks Mertsina.

Kuigi euroala majanduskasv on tasapisi paranemas, on tema hinnangul tegemist üsna aeglase ja hapra arenguga.

Kokkuvõttes ootab pank selleks aastaks kaupade ekspordi kasvu tagasihoidlikku taastumist. "Kuna tootmine Eestis on väga impordimahukas ja samuti peaks mõnevõrra paranema ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, taastub ka impordi kasv. Eestis kasvutsüklile omaselt aga väliskaubanduse puudujääk tõenäoliselt halveneb," prognoosis Mertsina.

Eesti kaubavahetus kahanes pärast kolm aastat kestnud tõusu. Statistikaameti teatel vähenes 2013. aastal kaupade eksport jooksevhindades 2012. aastaga võrreldes 2 protsenti ja import 1 protsendi.