MKM: ekspordi ja impordi numbreid moonutas mineraalkütuste kaubavahetus
Statistikaameti täna avaldatud andmete kohaselt oli eelmise aasta ekspordi ja impordi statistika oluliseks mõjutajaks mineraalkütuste kaubavahetus, mille suur vähenemine mõjutas ka statistikat sedavõrd, et eksport pööras 2 ja import 1 protsendiga langusse, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
"Kui mineraalkütused, mis on sisuliselt re-eksport, statistikast välja võtta, selgub, et eksport suurenes 4 ja import 2 protsendi võrra," selgitas majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen.
Euroopa Liidus ja euroalal tõusis majandususaldus detsembrikuus kaheksandat kuud järjest, mis mõjus positiivselt Eesti kaubavahetusele peamiste partnerriikidega.
Eksport kasvas enamikele Eesti olulisematest eksporditurgudest, nagu Rootsi (3%), Soome (8%), Läti (16%) ja Leedu (8%). Vaid Venemaale jäi kaupade müük mõnevõrra madalamaks kui 2012. aastal.
Kaubagrupiti olid 2013. aastal kiireima ekspordi kasvuga transpordivahendid, mida müüdi välisturgudele kolmandiku võrra enam kui aasta varem. Selle taga olid eelkõige tehingud laevadega aasta algul. Puidu ja puittoodete, loomsete toodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete eksport kasvas 12–17% piires, ka keemiatoodete väljavedu oli ligi kümnendiku suuruse kasvuga.
Ekspordi kasvu vedas alla mineraalsete toodete ligi kolmandiku võrra väiksem väljavedu ning metallide ja metalltoodete 14%-line ekspordi langus. Kütuste ekspordi langus kajastus ennekõike väljaveos Ameerika Ühendriikidesse. Metalltoodete tootmise languse põhjus on terase tsinkimise tehase töö seiskumine Muugal. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturule kahanes 4%, mis tulenes mehhaaniliste seadmete väljaveo langusest. Elektroonika- ja elektriseadmete eksport jäi eelmise aasta tasemele, sellest grupist suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete eksport kasvas 5%.
Impordis toimusid 2013. aastal sarnased muutused ekspordiga, sest paljude eksportkaupade valmistamiseks tuuakse tooraine ja pooltooted suuremas jaos sisse. Mineraalsete kütuste sissevedu kahanes aastaga ligi viiendiku, metallide ja metalltoodete 5% ning masinate ja seadmete import 3%. Kasvutrendil olid olulisematest kaubagruppidest transpordivahendid (+14%) ning põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid (+9%).
Mullu detsembris jäi eksport aastatagusele tasemele, ent import kahanes kümnendiku. Enim kasvas metallide ja metalltoodete väljavedu, rohkem kui poole võrra. Impordi langust mõjutasid enim transpordivahendid, mille sissevedu kahanes kolmandiku.
Selle aasta jaanuaris võivad prognooside kohaselt kaubavahetuse mahud mulluse detsembriga võrreldes kasvada. Samas eelmise aasta jaanuari kaubavahetuse mahud olid ühed aasta suurimatest, mida on raske saavutada.
Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes jaanuaris üheksandat kuud järjest. EL-i majandususaldusindeks oli 104,7 (tõus kuuga 0,9 punkti) ning euroala indeks oli 100,7 (kuuga +0,5 punkti). Eesti olulisematest ekspordipartneritest jätkas majandususaldus tõusujoonel: Rootsis – 109,1 (+0,9 punkti); Lätis – 105,8 (+1,2) ja Leedus – 105,3 (+1,7). Samas Soomes oli majandususaldus endiselt pikaajalisest keskmisest madalam 95,2 punktiga ja langes kuuga 2,0 punkti, kusjuures languses olid kõik äribaromeetrid.
