Ruta Arumäe: on aeg hinnangud majandusele üle vaadata
Maailmamajanduse taastumine, nihe globaalsetes kasvuvedurites - on aeg hinnangud üle vaadata, kommenteerib SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe Eesti peatunud majanduskasvu.
Globaalne majanduskasv on end tasapisi kogumas - aeg-ajalt tagasilööke kogedes – kuid on endiselt sõltuvuses väga jõulisest ekspansiivsest rahapoliitikast. Valitsuste eelarvedefitsiitide koomaletõmbamine on jõudmas lõpule USA-s ja Euroopas, kuid avaliku sektori võlg on jätkuvalt kõrge.
Maailmamajanduse kasvumootorites on selge nihe – arenevate riikide majandustelt arenenud OECD riikide majanduste suunas – kuid see ei tule probleemideta. Akuutseid kriisikolded on vähem, kuid seda enam on aega keskenduda globaliseerumise pika-ajalistele mõjudele ning globaalse majanduslanguse ja kasutusele võetud kriisipoliitikate mõjude hindamisele. See hõlmab endas uurimusi teemadel nagu tööhõive kasvu võimalused, tulude ja rikkuse jaotus, inflatsiooni vedavad mehhanismid, keskpankade stimulatsioonipakettide lõpetamisstrateegiad, pikaajaliselt kestva madala kasvu risk (stagnatsioon) ning võlakoorma kergendamise vajadus isegi lääneriikide jaoks. See on kahtlemata aeg hinnangute ülevaatamiseks.
Üldises plaanis kiireneb OECD riikide kasv oodatavalt 2,4 protsendini sel aastal, 1,3 protsendilt eelmisel aastal. See tähendab tagasihoidlikku ülespoole korrigeeritud ootust võrreldes novembrikuise Nordic Outlook’iga. USA majanduse taastumine on üha enam saamas jätkusuutlikuks. Jaapanis on „Abenomics“ kasvatanud varade hindu ja optimismi, nagu ka majanduskasvu ja inflatsiooni, kuid suured küsitavused jäävad, kas antud majanduspoliitika suudab tekitada pikemaajalist kasvu. Eurotsoon on oma majanduslanguse seljataha jätnud – kuigi mitte deflatsiooniriski – samas on endiselt mitmed poliitilised ja majandusprobleemid lahenduseta.
Probleemid arenevate riikide majandustes on taas tähelepanu keskpunktis 2014. aasta alguses, kuid meie järeldus on, et nende mõjud globaalsele majanduskasvule jäävad väikeseks. Fundamentaalsed tingimused on radikaalselt erinevad võrreldes Aasia kriisi aegadega, näiteks, võlg on väiksem ning välistasakaal parem, arenevate riikide valuutasüsteemid tugevamad ning valuutareservid suuremad.
Põhjamaade majandused on liikumas erinevaid teid pidi, sõltuvalt erinevustest nende valuutasüsteemides ning kinnisvara- ja tööturu struktuurides. Soomes pitsitab majanduskasvu jätkuvalt halvenenud konkurentsivõime, ebasoodsad hindade arengud ekspordis ning impordis ning struktuursed raskused info- ja telekommunikatsioonisektoris. SKP kasvuks prognoosime sel aastal Soomes 0,8 protsenti ja 1,4 protsenti 2015. aastal. Rootsi majanduse taastumine on siiani olnud loid, kuid elavnemine peaks sel aastal saabuma tugevama eratarbimise, ekspordisektori parema väljavaate ning ehitussektori toel. SKP kasv 2014. aastal on oodatavalt 2,5 protsenti ja 3,2 protsenti järgmisel aastal.
Balti riikide majanduskasv oodatavalt mõnevõrra kiireneb. Eratarbimine mängib taastumises suurt rolli, toetatuna reaalsissetulekute suurenemisest. Eksport taastub oodatavalt samuti. Läti ja Leedu on jätkuvalt EL kiireima kasvuga riigid 2014-2015, ligi 5-protsendilise kasvuga Lätis ja 3,5-4,5 protsenti Leedus. Eesti majanduskasv aeglustus märgatavalt eelmisel aastal, kuid oodatavalt taastub järk-järgult 2,5-3-protsendilise kasvu juurde järgmistel aastatel. Inflatsioon jääb kõigis Balti riikides madalaks, olles kõigis ligi 2 protsenti. Leedu liigub eurotsooniga liitumise poole ning sel kevadel oodatakse positiivset hinnangut Euroopa Keskpanga ja Brüsseli poolt Leedu liitumistaotlusele.
