Lauri Luik pani riigikogus käima Haapsalu raudtee toetusrühma
Täna moodustati riigikogus Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mis hakkab parlamentaarsel tasemel Haapsalu raudtee taastamise eest võitlema.
"Toetusrühma eesmärk on näidata parlamentaarsel tasandil poolehoidu Haapsalu raudtee taastamisele ja aidata seadusandlikult kaasa meie eesmärgi saavutamisele," ütles toetusrühma esimeheks valitud Lauri Luik.
Toetusrühma suurus on 15 Riigikogu liiget.
Toetusrühma kokku kutsunud Luige sõnul on esimene väike töövõit juba käes, kuna riiklikus transpordi arengukavas aastateks 2014-2020 on Riisipere-Haapsalu raudteelõik ühe võimaliku suunana ära mainitud. Sellekohane arutelu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes arengukava ette valmistas ja seda täiendas, toimus riigikogu majanduskomisjonis.
"Jätkame kindlasti tööd selle nimel, et avada ka Lääne-Eesti rongiliikluseks meie inimestele ja turistidele," ütles Luik.
"On heameel tõdeda, et viimasel ajal on päris mitmed inimesed, kes esialgu suhtusid Haapsalu raudtee taastamisse skeptiliselt, tulnud minu juurde ning avaldanud sellele ideele toetust. See on nende sõnul paljuski tänu uutele ja kvaliteetsetele rongidele, mis täna teisi Eesti maakondi juba teenindavad," sõnas Luik.
Toetusrühma kuuluvad veel Kalle Palling, Valdo Randpere, Imre Sooäär, Tarmo Mänd, Kristen Michal, Lauri Laasi, Rainer Vakra, Aivar Riisalu, Kaja Kallas, Kalle Laanet, Liisa Pakosta, Jüri Ratas ja Kalev Kotkas.
Leht: lootust pole
Lääne Elu kirjutas selle aasta 25. jaanuaril, et raudtee taastamiseks lootust pole, kuna majandusministeerium muutis transpordi arengukava teksti.
"Haapsalu raudtee kohta käiv lõik on muudatuse järel mittemidagiütlev ega kohusta valitsust tegutsema. Riigikogus transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 eelnõu tutvustanud majandusminister Juhan Parts laveeris Haapsalu raudtee taastamise küsimustele vastates."
Leht selgitab, et riigikogu majanduskomisjon sõnastas oma ettepaneku arengukavas konkreetselt: teha ettevalmistustööd raudtee taastamiseks. Majandusministeeriumi muudatuste järel on sõnastus aga järgmine: kaaluda rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (Riisipere–Haapsalu ja Valga–Koidula–Pihkva), analüüsides seni tehtud investeeringute mõju, sotsiaal–majanduslikku tasuvust ja investeerimisvõimalusi.
Luige küsimusele, miks on muudetud riigikogu majanduskomisjonis tehtud Haapsalu raudtee kohta käivat sõnastust, vastas Parts lakooniliselt: „Mulle tundus, et see sõnastus on parem kui majanduskomisjoni poolt ette pandud sõnastus.”
"Haapsalu ning Valga-Koidula-Pihkva liinide asetamine ühele pulgale tähendab aga seda, et mingitki lootust pole. Nii üks kui ka teine lõik on majandusministeeriumi ametnike arvates mõttetud, nende ehitamine ei tasu end kunagi ära," resümeerib Lääne Elu ajakirjanik Lehte Ilves.
