Kaasik jäi Rahva Raamatu kaubamärgist ilma
Huvitav on aga, et nii Kaasik kui Pihlak taotlesid kaubamärki kaubaklassis 16, kuhu kuuluvad mitte müügitegevus, vaid hoopis sellised kaubad nagu paber ja papp, trükised ja õppematerjal ning kirjatarbed. Kaubamärgiseaduse järgi on sellise kaubamärgi omanikul üsna raske keelata sama märgi kasutamist raamatukaupluse nimena.
Patendivoliniku Mart-Enn Koppeli sõnul oli Pihlaku ja Kaasiku esimesed kaubamärgitaotlused veidrad seetõttu, et kauplus Rahva Raamat on olemas, ühtegi kaupa, mida tähistataks sõnadega Rahva Raamat, aga pole olemas. Seega on kaks võimalust — kas taotlejad (mõlemad korraga) soovivad sellised kaubad turule tuua või eksisid nad lihtsalt taotluse esitamisel.
Pihlak sai sellest veast hiljem aru — võimalik, et tänu konsulteerimisele patendivolinikuga — ning lisas kaubamärgi taotluse ka klassis 35, kuhu kuuluvad muu hulgas jaemüügiteenused, mida raamatute müük sisuliselt on.
“Et Pihlak hiljem veel teise taotluse esitas, sunnib tõenäolisemaks pidama seda, et mõlemad eksisid teadmatusest. Et advokaat sama vea tegi, näitab, et kaubamärgid ei ole nii elementaarne valdkond, millega iga advokaat hakkama saaks,” nentis Koppel.
See, kes taotles kaubamärki varem, selle ka saab. Seega on Pihlakul eelisõigus nii klassis 16 kui ka 35.
Advokaat Viktor Kaasiku sõnul polnud neil andmeid, et Rahva Raamatu nimele on juba kaubamärgi taotlus esitatud. Hiljem aga selgus, et AS Rahva Raamat oli nädal enne meid selle siiski esitanud. “Mingit konflikti ega vaidlust ei ole. Jäime taotlusega lihtsalt hiljaks,” nentis Kaasik. “Eesmärk oli, et keegi teine ei hakkaks Rahva Raamatu nimel kaupu või teenuseid turule tooma ja kuna nüüd on taotlus esitatud, on kõik korras,” lisas Kaasik.
Kaubamärgi ekspertiis patendiametis kestab tavaliselt umbes 12-18 kuud ning kui patendiamet on teinud otsuse, võib selle vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Seda otsust saab vaidlustada juba kohtus.
