Äripäeva arvates aitab nõrk dollar pidurdada Eestis inflatsioonitempot. Eksportööridele võib aga dollari nõrgenemine tähendada konkurentsipositsiooni halvenemist.

Eesti Pank prognoosib järgmiseks aastaks tarbijahinnaindeksi aastaseks keskmiseks kasvuks 4 protsenti võrreldes käesoleva aasta 1,5 protsendiga. Põhjuseks administratiivsete hindade tõus. Lisaks suletud sektoritele räägitakse kindlas kõneviisis veel bensiiniliitri kallinemist krooni võrra, sest 1. maist tõuseb Eestis kütuseaktsiis.

Eluasemelaenu võtnud inimeste väljaminekuid suurendab laenuintresside tõus. Kuna inimeste reaalsissetulekute suurendamiseks mõeldud tulumaksureform lükkub edasi, siis võib dollari nõrkus aidata leevendada pingelisemaks muutuvat pereeelarvet.

Dollari odavnemine mõjutab Eestis peamiselt kolme kaubagruppi. Nendeks on bensiin, gaas ja teised kütused; tekstiilikaubad ja olmeelektroonika. Samas võib nõrgenev dollar pidurdada prognoositavat laenuintresside tõusu, sest inflatsiooniline surve väheneb ka Euroopas.

Kukkuv dollar valmistab aga peavalu ettevõtjatele, kes oma kaupa dollarite eest müüvad. Kuna dollaripõhise ekspordi osa on Eesti väliskaubanduses tagasihoidlik, siis on dollarites kauplevate eksportööride osatähtsus väike. Kõige suurem on mõju kalatööstustele.

Kaudselt võib dollari odavnemine lüüa Euroopa Liidu turul kauplevaid ettevõtjaid. Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Meelis Virkebau hinnangul annab nõrk dollar Euroopa Liidu turul konkurentsieelise Aasia tootjatele. Näiteks võib see kahandada meie tekstiili- ja rõivatööstusfirmade konkurentsivõimet. Teisalt ostavad aga juba praegu Baltika ja Klementi Aasiast allhanketeenust ja kui arveldamine toimub dollarites, siis võib dollari odavnemine hoopis Baltika ning Klementi ärile kasuks tulla.

Kasu saavad odavast dollarist ka näiteks Eesti saetööstused, kes eilse Äripäeva teatel vaevlevad toormepuuduses ja üritavad probleemi lahendada palgiimporti Venemaalt suurendades. Dollari eest imporditud palk läheb eurode eest edasi Euroopa turule.

Tegelikult ei ole dollari nõrgenemine meelepärane ka Euroopale. Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi kinnitusel aitaks dollari tõus nii Euroopat kui USAd. Tugevam dollar aitaks parandada Euroopa firmade ekspordivõimet. Seega oleks dollari kallinemine ka nende Eesti firmade huvides, kes teevad Euroopa ettevõtetele allhanget. USA on tugevamast dollarist huvitatud seetõttu, et suurenev välisinvestorite huvi dollari vastu aitaks finantseerida üha paisuvat jooksevkonto ja eelarvedefitsiiti.

Toimetus soovitab ettevõtjatel arvestada dollari jätkuva odavnemisega. Kui veel mõned aastad tagasi ennustati dollari tõusmist 20 kroonile, siis praegu usutakse pigem dollari jätkuvat nõrgenemist.