Uuringus analüüsiti Eesti potentsiaali rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkohana. Samuti analüüsiti olemasolevaid konverentsikohti ja infrastruktuuri ning konverentsi- ja messikeskuse tasuvust Eestis.

„Uuringust järeldus, et Eestil on hulga positiivseid külgi, mis meelitaksid siia arvestataval hulgal rahvusvahelisi konverentse, kuid meil puudub keskus, mis suudaks tipptasemel suurte konverentside vajadusi katta. Seetõttu jääme igal aastal ilma märkimisväärsest hulgast konverentsidelegaatidest ja külastajatest. Keskuse jaoks vajaliku kinnisvara väljaarendamine maksab suurusjärgus 65 miljonit eurot ning järgmine ülesanne on leida potentsiaalsed erainvestorid, kellega läbirääkimiste käigus selgub, kui palju on erasektor valmis investeerima ning kas ja kui suur peaks olema riigipoolne panus,“ selgitas pressiteates EASi juhatuse liige Martin Hirvoja.

Taolise keskuse olemasolu võib Eestisse tuua ca 50 uut sündmust, 18 000 delegaati, 62 000 ööbimist ja vähemalt 15 miljonit eurot tulu aastas. Lisaks veel üle 400 uue töökoha.

Uuringu alusel võiks uus konverentsikeskus luua 280 – 420 uut töökohta ja tuua Eestisse igal aastal 9000 kuni 20 000 lisaturisti, kes jätaksid iga-aastaselt siia kokku 18 - 26 miljonit eurot. Turistide kulutatud raha kuluks valdavalt Tallinnas kaupade ja teenuste ostmiseks.

Martin Hirvoja lisas, et konverentsi- ja messikeskuse rajamine ning Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha turundamine eeldab riigi – ja erasektori tõhusat koostööd. Tema sõnul on riigi esmane ülesanne leida erainvestor, kes oleks valmis taolist arendust ette võtma. „Praegune uuring oli esimene samm Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha potentsiaali välja selgitamisel ning andis kindlust, et seda teemat tasub edasi arendada,“ kommenteeris Hirvoja.

Potentsiaalse konverentsikeskuse asukohana tulevad kõne alla Lennusadama ja Noblessneri sadama vaheline ala, aga kaaluda võiks ka Linnahalli ümberehitamist ja Ülemiste City piirkonda. Saku Suurhalli rekonstrueerimine alternatiivina jäeti välja, kuna see oleks liialt kallis.

Uuringufirma hinnangul oleks eelistatuim asukoht sellisele projektile Noblessneri sadama juures.

Konverentsikeskuse suuruseks plaanitakse 20 000 – 25 000 ruutmeetri ja peasaali suuruseks pakutakse 5000 ruutmeetrit. Lisaks sellele võiks rajada keskuse juurde ka 5000 ruutmeetri suuruse messikeskuse ja erinevaid plenaar-, toetus- ja toitlustusalasid.

Eesti Konverentsibüroo (EKB) andmetel jääb Eestisse igal aastal tulemata ligi 10 000 –15 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Samuti on EKB tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mis võiksid Eestisse tulla.

Uuringu viis EAS-i tellimusel möödunud aasta augustis läbi Suurbritannia ettevõte The Right Solution Limited koostöös Eesti Konverentsibüroo ja Team Tourism Consultinguga. Uuringu maksumuseks kujunes riigihankel 83 025 eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena