Ärikinnisvara: ettevõtjad ei taha enam pikki ja kalleid üürilepinguid

Mitmetes Tallinna büroo-, tootmis- ja laohoonetes hakkavad lõppema kallid tähtajalised üürilepingud, mis on sõlmitud aastatel 2004-2006. Üürnikud on asunud otsima senisest soodsamaid tingimusi ja kvaliteetsemaid ruume, märgib Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtiv konsultant Fred Linnukütt oma kinnisvarakommentaaris.

Kuna ettevõtete jaoks hakkavad vanad, enamasti nõukogude-aegsed hooned ammenduma, on nad aegsasti asunud otsima uusi kaasaegseid ruume. Olemasolevate pindade omanikud teavad seda ning pakuvad lahenduseks ruumide renoveerimist ja tehnosüsteemide uuendamist. Samuti ollakse valmis senistele üürnikele vastu tulema hinnas.

See ei anna aga siiski alati uute ruumide mõõtu välja. Turg pakub täna juba palju enamat – kaasaegseid tehnosüsteeme, avaramaid ruume ja vaadet ning keskkonnasõbralikumat lähenemist hoonete kütte- ja jahutussüsteemidele.

Aastatel 2004-2006 sõlmitud tähtajalised üürilepingud on märgatavalt kõrgemate tasudega kui täna saada olevate uute ruumide pakkumishinnad. Kuna lepingu ennetähtaegne lõpetamine toob üürnikule kaasa väga suured trahvid, kasutavad nad järele jäänud aega uue koha otsimiseks ja planeerimiseks. Paljudel arendajatel on kinnistuid, kus saab pakkuda igale kliendile just tema soovidele vastavat lahendust. Selline protsess võtab aega kuni 18 kuud.

Kümneaastased tähtajalised lepingud on nüüd pigem erand kui reegel. Üürnikud ei taha end kiirelt muutuvas ühis- ja keskkonnas ühe üürileandja või kohaga liialt pikalt siduda. Lepingud sõlmitakse enamasti põhimõttel 5+5 aastat. Büroode puhul ei ole erandlik ka kolmeaastane leping.

Pinnad, kust ära kolitakse, asendatakse kas uute hoonetega või üüritakse neid välja soodsamat hinda otsivatele alustavatele ettevõtetele. Hiljem lähevad samad hooned aga kapitaalremonti, mille järel jõuavad need uuesti üüriturule, pakkudes kvaliteetset, samas soodsamat hinda.