Olles hinnanud Eesti õigusakte selles valdkonnas, on komisjon jõudnud järeldusele, et nendes on puudujääke. Korduvatest hoiatustest hoolimata ei ole Eesti valitsus teinud midagi olukorra parandamiseks. Seepärast kaebab komisjon keskkonnavoliniku Janez Potočniku soovitusel Eesti Euroopa Liidu kohtusse.

Komisjon on Eesti seadustes leidnud mitmesuguseid puudujääke. Näiteks on ELi õiguses ette nähtud kohustus sätestada info andmisest keeldumise kord. Selle kohaselt tuleb kindlaks teha, kas kaalukam on avalik huvi teabe avaldamise vastu või info andmisest keeldumist põhjendav huvi. Sellist nõuet aga Eesti seadustes ei ole. Kui teabe saamise taotlus lükatakse tagasi seetõttu, et see käsitleb alles koostamisel olevat materjali, peab tagasilükkamisteates ära tooma materjali koostamisega tegeleva asutuse nime ning asja lõpetamiseks eeldatavalt vajamineva aja. Ka need sätted Eesti seadustes puuduvad.

2013. aasta aprillis esitas komisjon Eestile puudujääkide küsimuses põhjendatud arvamuse, millele saadetud vastuses oli Eesti kõikide komisjoni nimetatud punktidega nõus ning lubas puudujäägid kõrvaldada keskkonnaseadustiku üldosa muutmisega 2013. aasta neljandas kvartalis. Siiani ei ole aga Eesti komisjonile mingitest muudatustest teada andnud, mistõttu komisjon kaebab nüüd Eesti Euroopa Liidu kohtusse.