Alstom jääb rahata: Eesti Energia nõukogu säästis 490 miljonit eurot
Eesti Energia nõukogu eesotsas Jüri Käoga otsustas Auvere elektrijaama II ploki rajamise optsiooni mitte kasutada. Varasemate arvutuste korral oleks II ploki ehitamine tähendanud, et Eesti Energia väärtus oleks alanenud peaaegu 600 miljoni euro võrra.
2011. aastal alustas Eesti Energia 300 MW Auvere keevkihttehnoloogial elektrijaama rajamist. Leping sisaldas muuhulgas võimalust rajada tulevikus ka teine 300 MW energiaplokk.
2013. aasta 14. juulil pikendas Alstom lõppevat II ploki ehituse optsiooni senistel tingimustel üheksa kuu võrra. Täna võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsuse, et optsiooni ei kasutata.
Mullu jaanuaris pikendas Eesti Energia nõukogu majandusminister Juhan Partsi suunisel II ploki optsiooni. Partsi seisukoht oli küsitav. Kui Alstom ehitanuks Eesti Energiale Auverre veel teise ploki, oleks Eesti Energia väärtus kahanenud suurte kulutuste tõttu 2021. aastaks 570 miljoni euro ehk kolmandiku võrra.
Selle trööstitu sõnumiga tulid Eesti Energia juhatuse liikmed lagedale 2012. aasta jõulukuu nõukogu istungil. Ühtlasi selgus, et Eleringi andmeil ei ole 2021. aastani Eestis elektrivarustuse probleemi.
Kui valitsus oleks siiski otsustanud teise ploki ehitada, vajanuks Eesti Energia juurde ka ligikaudu 490 miljonit eurot omakapitali. Euroopa Komisjon oleks seda rahasüsti ilmselt pidanud riigiabiks ning kuna üks riigiabi on juba olemas, siis suure tõenäosusega tõlgendataks see hoopis keelatud riigiabiks.
Jaama teine plokk tekitaks ka ülevõimsuse, mille tagajärjel Eesti Energia olemasolevad elektrijaamad pääseksid turule vähematel tundidel. Kõigest sellest lähtudes leidis energiafirma juhatus, et investeering ei tasu end ära. Ümber võidakse aga mõelda siis, kui Euroopa uuendab aastail 2015–2016 oma kliima- ja energeetikapoliitika põhimõtteid.
