Eesti võiks asuda autoriõiguse debati e-veduriks
Autoriõiguste areng lähtuvalt ühe suuremast võrgustumisest ning digitaliseerumisest on kuum teema nii õigusringkondades kui ka erinevate huvigruppide hulgas. Teema aktuaalsust kinnitab fakt, et 5. detsembril 2013. aastal avalikustas Euroopa Komisjon autoriõiguse temaatikat puudutava avaliku konsultatsiooni, et algatada avalik arutelu Euroopa autoriõiguse regulatsiooni teemal ning koguda tagasisidet regulatsiooni kaasajastamiseks digitaalse siseturu tingimustes.
Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles avaliku konsultatsiooni väljakuulutades, et: „Minu visioon autoriõigusest on kui moodsast ning efektiivsest vahendist, mis toetab loomingut ning innovatsiooni, võimaldav juurdepääsu kvaliteetsele sisule, sh piiride üleselt, hoogustab investeeringuid ning tugevdab kulutuurilist mitmekesisust. Meie Euroopa autoriõigus peab käima ajaga kaasas." Tõsi on, et tänasel päeval kuulub EL liikmesriikide autoriõiguste regulatsioon pigem aga eelmise sajandi majandus- ning tehnoloogiapilti. Vaja oleks restartida ning põhjalikult.
Konsultatsiooni raames oodatakse huvigruppidelt tagasisidet sisuliselt kõigi autoriõiguse põhimõtete osas, sh on tõstatatud autoriõiguse territoriaalsuse küsimus, õiguste kehtivuse tähtaegade küsimus, õiguste piirangud digitaalühiskonnas ja nn vaba kasutuse juhtude laiendamisvajadus, kasutaja loodud sisu kaitseküsimus jpt valdkonnad. Konsultatsiooniküsimustik on äärmiselt detailne ning vähemalt selle pinnal võiks eeldada, et Euroopa Komisjon on valmis asuma autoriõiguse kaasajastamise teele.
Teenusmajanduse Koda arutas ka oma liikmesettevõtetega 21. jaanuaril erinevaid konsultsiooniküsimustikus tõstatatud teemasid. Sealhulgas jõuti liikmetega seisukohale, et Eesti teenus- ning ITK ettevõtted pigem võidaksid kui kaotaksid Euroopa Liidu ühtse autoriõiguse korral. Kindlasti vähendaks see tehingukulusid ning võimaldaks ka uutel teenustel ja toodetel jõuda kiiremini lõpptarbijani. Samuti nenditi, et teose üldsusele kättesaadavaks tegemise õigus, millise alusel toimivad digitaalsed teenused (sh meedia voogedastus, e-raamatud jne) peaks juba oma olemusest lähtuvalt toimima piiriüleselt. See tähendab, et toetada ei saa tõlgendust, mis karbistab digitaalseid teenuseid riigipiiridega. Teose üldusele kättesaadavaks tegemise õigus ei tohiks eeldada täiendavaid litsentse võimalikes sihtriikides, kuna vastav õigus loodigi nn internetiõigusena. Autoriõiguste kehtivuse tähtaegade osas leiti, et pigem võiksid kaitsetähtajad lüheneda, kuna nii teoste kasutusiga kui ka kommertsialiseerimisprotsessid on muutunud palju lühemaks võrreldes Gutenbergi aegse trükisõna levikuga.
Igapäevasematest küsimustest leiti, et igal juhul ei saa linkimist vaadelda kui uut teose kasutamise viisi, mis vajab eraldiseisvat autori nõusolekut. Interneti toimimise aluseks olev linkimissüsteem on lihtsalt tehnoloogiline viitamissüsteem. Tänaseks on Euroopa Kohus ka vastavat tõlgendust ka kinnitanud. Digitaalses ruumis leviva nn remiks kultuuri osas leidsid liikmesettevõtted, et eeldatavalt tuleks soosida eraisikute omatarbeks ning ilma varalise kasuta õiguspäraselt digitaalses ruumis avaldatud teoste töötlemisõigust, kuid selle osas peaks kehtima teatavad erandid. Nt ei saa see kohalduda arhitektuuri- või disainiteoste osas või tarkvaralahenduste osas.
Kokkuvõttes leiab Teenusmajanduse Koja liikmeskond, et Eesti võiks eduka e-vedurina olla vedajaks ka EL autoriõiguse debatis, ja seda ennekõike positsioonil, mis toetaks tehnoloogia neutraalsust, uute ärimudelite arengut, kiirete innovatsiooniprotsesside võimaldamist ning siseturu toimimist. Et uued e-teenused ning -tooted saaksid kiirelt turule on vajalik jõuda regulatsioonini, et kliendi poolt kasutatav seade ja asukoht ei mõjuta loomesisu kasutamise võimalusi. Kindlasti aitaks see kaasa ka Eestist pärit innovaatiliste lahenduste kiirele levikule.
